Selgem hommik

Mulle jäi eile mulje, et me oleme liiga erinevad. Ma peaks vist selle unistuse peast heitma, sest ma ei teagi, et kas ta on enam unistus.
Müstika ... armastus on nagu taltsutamine, millest räägib rebane.
Tähendab, armumine on selline. Aga ma ei suuda neil vahet teha, olgugi, et nad on erinevad.
Inimesed, keda näed päevast-päeva ...
kuid ei tunne, ei tea,
aga lood pikkamööda neist oma müüdi.
Oluline komponent müüdiks on naeratused,
inimesed, kes sulle naeratavad ja keda sa teretad ja näed, aga üldse rohkem ei tunne.
Tundmine on ohtlik,
neid tundes muutuvad nad sulle võõraks,
arusaamatuks,
nad muutuvad iseendaks,
aga neid on raske aktsepteerida, sest nende mudelid sinus ja nemad reaalsuses lendavad laiali kaheks sinu mõistuses.

R: see kujutelm mis oled loonud kaotab kogu oma väärtused.

Jah see on kõige hirmsam, sest see oli tuttav, armas, oma, turvaline ...
Aga selle lagunemiseta ei saa olla, sest ajad taga vaid tuult ja lehti.

R: samas, kõik oleneb sinu kohanemisvõimest. kui suudad kiiresti ümber orjenteeruda ja loobuda müüdist, kohandades seda reaalsusega siis lõpptulemus võib midagi väga ilusat olla.

Kohanemisvõime pole mulle just parim omadus.
Mulle tundub, et inimesed jagunevad osalt kaheks tüübiks: kohanemisvõimelised, kiiresti reageerivad ja hea väitlusvõimega isendid
ning teisalt aeglase kohanemisvõimega, kuid keerulisi mudeleid, teooriaid kokku panevad isikud, kes dünaamilises olukorras kaotavad pea mõneks ajaks alati enne, kui tegutseda saavad.

Palun vabandust, R., et ma kasutasin Sinult luba küsimata meie vestlust. Osa sellest oli rohkem minu mõttearendus, ja seepärast võtsin selle õiguse, aga sinna mõttearendusse tõid Sinu paar repliiki selgelt vastust ja arendust, mispärast nad jäid ka sisse. Ja ehk tõi ka mõni mitte sisse jäänud repliik arengut ja ma tänan Sind selle eest, aitäh Sulle, R.!