Tsementaed

Jõudsin filmile veel ühest allakäigust. Tsementaed. Raamatut olete eeldatavasti lugenud, mina igatahes olin, aga ühtlasi olin väga palju unustada jõudnud. Mu endine kursavend Ats soovitas mulle kunagi ammu Tsementaeda kui ühte head näidet šhokeerivast kirjandusest. Ja hiljem olen hankinud ja lugenud ka McEwani "Amsterdami".
Naljakas, mulle meenub "Herilase vabrik", kuigi ... seostavad faktorid on ennekõike peategelase noorus ja autorite eesnimede samatüvelisus.
Üks inimene, kellega täna raamatukogu kohvikus kohtuma juhtusin, arvas, et film oli liiga pikk ja liiga ettearvatav. Naljakas, mulle tundub, et McEwani mõlemat minu poolt loetud raamatut iseloomustab teatav etteennustatavus. Ma ei räägi teile raamatutest, sest ma ei mäleta enam hästi raamatuid. Õige ei ole neid viide ritta kokku ajada, kuigi näiteks herilasevabriku mõned naljakamad tseenid, mida seal kirjeldatakse, võiksin teile kohe meelde tuletada hoolimata sellest, et lugesin seda oma nelja aasta eest ja pole hiljem käes hoidnud. Mina ju raamatud ei korda, üldiselt.