Käisime R.'iga "ratsu- tamas". Esmalt ümber Nõmme, siis Harku järve äärde jõudsime kuskilt vahelt (Järveotsa tänav), seal õiget ümber järve asfaldist ratta teed ei kohanud ja roo vahele minev jalgrada oli liiga julm.
Võtsime siis lähema väikese asfalttee, mis viis miski mõisa- sarnase hoonte kompleksi juurest läbi, kus asus kool.
Seigeldes jõudsime uuselamu- rajooni, mille järel äkki asfalt lõppes ... "seal kus lõpeb asfalt" hakkas kaks kruusateed, üks viis künklikult üles-alla ja kõrval voolas kärestikuline oja.
Tee muutus üha väiksemaks, tundus, et tahab igas järgmises hoovis suisa ära lõppeda, aga lõpuks jõudis siiski paika, kuhu oleks ka teine asfaldi lõpust alanud kruusatee viinud ja lisaks oli seal märk linna lõppemisest ning algas laiem põrutav ja s-kurviline kruusatee põldude vahel, mis möödus Tallegg'i tootmishoonetest ja jõudis asfaltteele, kust omakorda pöörasime Tabasalu suunas.
1 kommentaar:
Ohoh,
vaatan et sport on massidesse jõudnud. Avastad linnaümbruse teid, mis mullegi päris tuttavad on :-).
Kuidas siis ratas end tõestanud on?
Timo T.
Postita kommentaar