Mis sai edasi?

Passisin arvutis - aga sealne 90 minuti taimer oli katki läinud ja istusin 29 krooni eest poole kümnest poole kaheni sees. Siis avastasin, et kassad olid kinni ja piletiautomaadid töötavad vaid müntide ja krediitkaardi eest. Logelesin pingil kui turvamees tõi välgu selgest taevast - jaamahoone pannakse viieni kinni! Siis veetsin tunni sentide kokku ajamisega - esmalt püüdes vahetada seven-eleven 24/7 poekestes sajaseid sentideks, aga kolmest poest (ükshaaval kõik nähtavuse piirides, pea iga nurga peal) vaid esimeses sain edu. Neljandale tuli lõpuks meelde strateegia - osta mõnekümne krooniseid asju makstes 100 krooniga, lisaks küsisin, et kas 50nest ka vahetada annaks. Kolm kärbest ühe hoobiga - müüja rahul, et saab müüdud, mina rahul, et saan sente, kõht rahul, et saab sooja viineripirukat. Suisa kaks tükki ühe hinnaga (üks = 10, kaks = 16).

Edasi jalutasin ümber Tivoli ja avastasin, et raudteejaama perroonidele saab ka mujalt kui jaamahoone seest - seega siis ikkagi käivad ka täitsa öised rongid. Jaamahoone allperroonidel on kuiv, kuigi tuul kipub puhuma ikka. Tunnelid ju tuule koridorid. Passisin siis jaama all, uurisin käike - selgub, et lisaks jaamahoonele, mis ülalt perroone ühendab, ja sillale, mis ka ülalt seda teeb, ühendab ka perroone alt tunne. Äkitselt selgus poole viie ajal, et jaamahoone on juba avatud - pool tundi lubatust varem. Tõttasin kohe piletit ostma ja sisestasin oma kümme-kaksteist kahekümnekroonist ning lisa.
Läksin pagasihoiu juurde lootuses, et ka see on lahti tehtud, aga ei - viiesele rongile ma siiski ei jõudnud - avati alles viis enne poolt, pool kuus oli ka õige aeg.
Minuga koos tammus mureliku näoga taanlane-temal pidi minema poole seitsme ajal lennuk, et jõuda Sitsiiliasse - kogemata oli pagasi hoiuruumi jätnud ja tõenäoliselt jäi oma reisist maha, ehk jõudis õigeks ajaks Brüsselisse, et edasi istuda Sitsiilasse minevale lennukile - algselt oli tal plaanis kaks lendu.
Sain pagasi kätte ja läksin teisele perroonile - ootasin ja vaatasin ja selgus, et olin valel perroonil. Leidsin õige, mille ääres juba rong ootas. Ronisin peale. Hää ja hüva kiirendusega nunnu kiirrong, peatub väheke liiga palju-umbes nagu meil aeglane rong, vahemaa on võrreldes Tartu-Tallinna maaga veidi pikem - 220 ringis - ja sõidab ehk veidi kauemgi - 2 tundi ja 28 minutit, aga see eest on tõesti mugav, ilus ja nunnu.