esmaspäev, 28. jaanuar 2008

Kuldne sirkel

Mis asi see on, mida nad nimetavad kuldseks sirkliks (circle) või õieti ringiks seal Islandil?

Meie kogemustest L.'iga jäi järgnev mulje.

Alustasime sõitu Iceland Excurssionsi bussiga hommikul kell 830 Reikevikist kagu suunas üles, kus esimese asjana veel hämaras jõudsime ühte uude elektri- ning soojusjaama, milles on 32 puurkaevu, kust tuleb vett temperatuuriga 250-275 kraadi. Sellest eraldatakse aur, mis läheb turbiinidele, üle jääva sooja veega soojendatakse külma vee puuraugust saadavat joogivett ja köetakse 25 km eemal auvat Reikeviki, kuhu viib üle maa maavärinakindel torujuhe, milles pidada kaotatama vaid paar kraadi temperatuuri.
Jaam on uus ja tuus - alles 2006 kasutusele võetud. Teinepool mäge pidi ka vanem jaam olema, millega koos siis Reikevik ära köetakse. Sisuliselt istutakse vulkaani otsas ja pumbatakse sealt välja kuuma vett ja tagasi teistesse kaevudesse läheb kasutatud vesi. Töötavad kaks kõrgsurve turbiini ja üks aeglasem. Puuraugud on 1500-2800 meetrit sügavad, ulatuvad puurimise algpunktist kuni 1200 meetrit kõrvale - nõnda saab ühest hoonest puurida palju auke eri suundades. 32 on kuumad augud, 8 auku võtavad vastu ärakasutatud vee, need on ka üle 1500 meetri sügavad. Lisaks on 6 külma vee puurkaevu.
Suurem jagu elektrienergiast toodetakse tegelikult siiski hüdroelektrijaamades keskplatool, vt pilti sissekande lõpupool. Soe vesi ja elekter on ainsad ressursid, mis Islandil odavnevad - ehituskulud, palgad, toit - kõik muu tõuseb (eriti palk).

Teisena näidati üht maa all plahvatanud magma kraatrit, milles vahel Björk laulmas käib. Sügav ja kummaline auk - järvega põhjas, aga pildile hästi ei jäänud. Edasi mindi Gulfossi juurde - see on Islandi kuulsaim kosk.
Poosetatud sai ikka ka kose taustal.
Kosk on kahe osaline, väga uhkelt kukub teine kuristikku - laia joana.

Edasi viis tee geisrite juurde.
Uhked härrad need geisrid!!
Ja samas on need on ühed jubedad põrguaugud ka! Ette neid ei tea, et millal nad purskama hakkavad, kui kaua purskavad! Veidi enne purset tegevat siiski miskist häält veidi. Vahel teevad mitu purset kohe üsna ühte jutti, vahel peavad mitukümmend minutit pausi. Käisid kõlakad, et kellegil Islandlasel olla magamistoas geiser tekkinud - pidi välja kolima kähku.

Augud on tumedad, vesi pulbitseb seal muidu ka enamasti. Allatuult ei tohi lähedale sattuda - mitmesaja kraadise auru pilv katab keha kiiresti põletushaavadega! Töö on korralik!

Kohapeal olid teised ümbritestud köitega, mis pidid markeerima turvalisi tsoone, aga mõne koha pealt oli köis küll juba kaugele kuuma vee alale sattunud.

Maa on geisrite juures auklik, geisrite aukudes on aeglaselt settimas väljakeedetud mineraalid - õhukeste kihtidena nagu puu aastarõngad. Aurupilved liikusid majesteetlikult mööda orgu, vahel tegi geiser mitu purset järjest - siis jäi õhku kaks uhket aurusammast järgemööda. Lisaks reostasid geisrid õhku mädamunalehaga - nimelt sisaldab nende vesi väävlit.

Mõned geisrid olid pandud betoonist mütsi alla, millega nad olid torudesse suunatud. Siis pritsis auru ja vett vaid soovitud kohast, aga muidu võivad nad igas suunas pritsida, ennekõike küll üles, sest surve tuleb sügavalt alt ja puhub lõõri veest tühjaks ennekõike üles suunas.

Geisrite vesi voolab ojadena jõe suunas, on ju teine täitsa hääs temperatuuris juba ja niipea ei külmu. Meie reisi ajal - 18. jaanuaril - oli Islandil mõned kraadid külma. Reikevikis vaid kraad-kaks alla nulli, mägedes ehk viie juures.

Topelt aurusambad on majesteetlikud ja paistavad kaugele.





Ärge talvisel islandil autot rentige. Jaapanlased jäid ilmselt hätta - neljarattaveoga pisibuss tõmbab küll autot, aga meie nähes seda veel välja ei saanud hangest.

Edasi viis tee tagasi, aga veidi maanteest kõrvale üsna peatee ääres näitas giid üht kena võimsat koske.

Ja selle kõrval oli lammaste eraldamiseks mõeldud ümmargune aedik, taga taustal on näha mäed ja kuskil seal eespool on ka Gullfossi kosk.




Tee viis ühe vana ja traditsioonilise kiriku asupaiga juurde, tõsi - kirik ise oli selgelt ehitet kahekümnenda sajandi teisel poolel - kõik Islandil nähtud kirikud olid seda muide (lõpus on veel kaks pilti kahest erinevast kirikust). Aga see kirik olla vanal ja traditsioonilisel kiriku künkal. Ei tea, kas Islandlaste kirikud on maavärinates maha lagunenud või nad lihtsalt ainult pettuse pärast tuhat aastat kristlased on olnud ja tegelikult Thori ja Freyaga asju ajanud.




Igatahes uue kiriku juurde on taastatud ka vana kiriku keskaegne maaalune põgenemistee, et kirikuisandad vajadusel kiriklast paganate eest lahkuda saaksid salamisi.




Edasisel teel nägime oma firma väikebusse, üks oli eriti jõhker neljarattaveoline. Aga seda abitum ta tol hetkel välja nägi - võtsime peale bussijuhi, kes hiljem Reikevikis suvalisel hetkel maha hüppas ja üle lume jooksu pistis kuskil kiirteede vahel. (Ärge kodus järele tehke!)




Varsti jõudsime Islandi suurima järve äärde, aga enne nägime muuseas ka üht hüdroelektrijaama, võibolla toitis seda muide Islandi suurima järve väljavool, ma pole päris kindel. Igatahes suurima järve pind on umbes 100 meetrit üle merepinna, aga järve sügavaim punkt on 114 meetrit ... tehke järeldused.

Eemalt nägime mäekese taustal pilvi või ehk olid need ka geisrid? Pole kindel, igatahes pilve kohta oli neil kummaline käitumine ja kuju.



Tee suundus ülesmäge läbi ühe ehtsa Islandipärase põlislaane. Vaevakaskedest, nagu ikka!

Suurma järve kirdepoolses nurgas on muistne "Dingevellir" - tingide pidamise koht. Siis just siin kogunesid suvel neljaks nädalaks esindajad kõikjalt üle Islandi (kuigi mõnel võis siia tulekuks kuluda kaks ja pool nädalat ratsutamist).

Vasakul serval on näha kaljud - nende suunas rääkis tingide pidamisel eesrääkija, kelle hääl kajas kohale saabunutele mäe pealt vastu. Paremal on väike kirik ja tänapäevased valitsuse suvilad - neisse viiakse teiste riikide riigijuhte, et näidata neile islandlaste vana demokraatia hälli. Tegelikult pole selles kohas tinge enam mitu sajandit peetud, sest maapinna muutuste tagajärjel on järv hulka lähemale kolinud ja kaljud lagunemas. Lõpeks see kõik on ikka tsoonis Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Nii lahkneb kuskilt siin Islandil maa iga aasta kaks ja pool sentimeetrit - Island võiks justkui pooleks minna, aga õnneks on magma surve piisav, et katta kõik liikumised. Muidugi on negatiivseks küljeks vulkaanipursked ja magamistuppa trügivad geisrid ...

Tagasi linna suunas sõit - tavalised Islandi autod (maasturid!) ja mäed.

Reis oli igati kena, sellist tehakse siis iga päev kahe firma poolt - Reikevik Excurssions ja Iceland Excurssions. Põhilised Reikevikile suhteliselt lähedased (st Islandi edelanurga) vaatamisväärsused näeb ilmselt ära.

Õhtul sai veel veidi jalutatud, nagu lubatud, siis lõppu kaks kirikute pilti, esmalt kummaline kahe torni ning kahe pseudotornikesega kirik, mille kaared on väga islamipärased:

Ja teiseks islandlaste ilmne peakirik - üleval Reikevikis künka otsas. Väga kummaliste tugedega betoonist hall gooti katedraal. Selgelt kahekümnenda sajandi ehitis, ehk teen tast veel spets sissekande ka, aga siin on ta öise võttena linna pargi kõrvalt:

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

kyll te olete nunnud... :)

Minu blogide loend