Psühhoanalüüs

Käisin eile semiootikarebaste ristimisel ja selle järelpeol, nagu ikka kolmabaõhtuti tavaks, et koolitöö muresid lahutada. Oli tore õhtu ja lahedalt lähedal kodule - ühe rebase juures vaid sadakond meetrit mu majast Annelinna suunas. Sai vesteldud mõne vana ja hea austust vääriva tuttavaga, mõne uuemaga. Mitte küll rebaste kallale ei läinud, välja arvatud üks, keda sai rohkem köögilauaalt kuulatud ja vait oldud, sest polnud kasu mu suu avamisest, sest see oleks paistnud välja vaid arulage.
Ühte öist, õieti varahommikust, sest mu uni algas nelja paiku, unenägu võiks analüüsida vana Sigmund. Ma ütleks, et see oli kriminaalse maiguga unistus, mis sellest unenäost läbi kumas. Kohe ohtlik, ja ma ei ole sellist mõtet enne mõtelnud.