Täna hommikul nägin ma taas kummalisi unenägusid. Ma oleks justkui olnud õpetaja oma vanas koolis, võibolla isegi mitte ajaloo vaid tehnikaajaloo alal või midagi selle sarnast. Mõtisklesin ükspäev uneluses just, et ma ei tunne piisavalt huvi ajaloo kui sellise vastu. Mind huvitab mateeria ja selle mõjutamise areng ning sellekaudu mõju ühiskonnale tagasi. "loop-back" Inimese küborgiseerumiseks oleks seda peetud kolme aasta taguse semiootika sügiskooli järgi. Inimese ja tööriista suhe, kuidas nad teineteist mõjutavad. Kuidas kondist saab kosmosejaam (meenutage kuulsat stseeni "2001: kosmoseodüsseiast".
Olin õpetaja, kuid veel naljakam on see, et seal oli õpetaja ka üks mu toonane klassivend. Aga õpetajate toas läks avalikult ja salgamata millekski, millest ükski džentelmen ei räägi. Väga hull oli, kõik vanad pedagoogid vaatasid ammulisui.
Seitsmenda tööd ei ole nii head kui ma oodanuks, taas. Ma ei ole hea õpetaja vist, sest tööd on alati kas liiga nende õppematerjali nägu või siis raamatu nägu. Aga ma tahan - ma nii väga tahan - neist inimeste nägu, kes mõtlevad. Põhikoolist palju tahta.
1 aasta tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar