Mulle meeldib otsekohesus.
Ma ei talu inimesi, kes midagi kripeldama jätavad.
Ma ei talu, kui midagi öeldakse, aga kõik ütlemata jäetakse.
Kui öeldakse pool tõtt.
Kui vaikitakse.
Kõige ütlematajätmine on usaldusväärsusetu.
Osaline tõde on vaid vari tõest -
moonutatud ja värvideta.
Aga samas ihkan ma teinekord tunda lähedust inimestega,
kes vaikivad.
Kelle iga sõna on kuld.
Kelle iga sõna omab suurt tähendust ja ütleb palju.
Kelle isiksus on täis ebatavalisi märke,
mida näeb vaid kaugelt.
Millest suu ei paota.
Nad ei ütle kunagi kõike.
Samas ei kasuta nad ka poolikut tõde kui alatut vahendit,
et panna mind küsimuste ette.
Et mind kripeldama jätta.
Et muuta maailma omatahtsi,
kujundada mind. Uisapäisa.
Aga samas ma tean, et ei ole tõde.
Et kõik üle mu pehmete klahvide valguvad tõed on suhtelised.
Võibolla liiga väiksed, et neid üldse kirja panna.
Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
6 aastat tagasi
2 kommentaari:
Tõde on raltiivne,
aga ikkagi olemas...
kuskil õues... /the truth is out there/
Ei ole mõtet oma pead vaevata liigselt eksistentsialistlike või süvafilosoofiliste aruteludega, kui kõik saab taandada ühele lihtsale küsimusele "miks?". Nii lihtne see ongi.
The thuth
is out there...
Seniks aga soovitan kamaluga ahnitseda alma mater'i pakutavaid ainepunkte ja juua uut telekas reklaamitavat Veskimeistri viina. Kas siis Tartus või Muhus või kus iganes.
Some things never change.
Ja üks D.D. vanasõna veel kui võib: "What don't know can't hurt you."
Menetle natuke selle kallal :D
Vbla ongi hea kui me kõike ei tea - a) me sureks valu kätte
b) me sureks igavusse
"Mida me ei tea, see ei tee meile haiget." - kuid kui me kujutame liiga palju ette, siis meie jaoks on need haiget tegevad asjad olemas ja nad on üsna valusad.
Antud tekst ja tema alguse read olid ennekõike mõeldud ühele isikule, kes vist ei märka seda siin lugeda, aga ikkagi mulle nina alla lõi, mida ta teab, aga ei täpsusta, et kelle tsitaati ta mulle edastas.
Ainepunktidega tundub ka nii, et nüüd mul neid enam ahnitseda pole. Vabaainepunktid kamaluga üleääre täis ja peab vaatama, et mingi kavala korra kohaselt keegi nende eest raha nõudma ei hakkaks. Jäänud truuks veel surmani (=eksmatrikuleerimine õppekava täitmise tõttu) vaid jäänud igavaimad tõed.
Postita kommentaar