Käisin Steisiga "Inetuid luiki" (IMDB) vaatamas. Pealkiri Strugatskitelt, õhkkond samuti, aga raamatust erineb film vägaväga palju muidugi. Mõnusad tumedad toonid. Meeldis. Rõhus rohkem maailmale endale. Kujutage ette pärast mõnusalt tasustatud ja meele järgi tööd minna madalapalgalisele ja vastikule ametile? Võtab ju eluisu ära küll? Strugatskeid peab küll pigemini mõtestama laiemas ühiskondlikus plaanis - ega nad juba nõukogude perioodil saanud otse öelda, et ühiskond on mäda. Samavõrra on ka meie või lääne* ühiskonnad mädad ja teema on ikka ja jälle igati aktuaalne, et Kunstnikul on Külm.
(* kes tahab, see võrdsustab lääne ja meie, kes tahab tõmbab tugeva piiri, kes tahab võib üldse eri padadesse panna, aga mäda on ja mädaks jääb)
Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
6 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar