vaba sõna!

Naljakas, kuidas haridussüsteemist kumab ikka siit ja sealt välja Partei. Parteilasele pole kombeks käituda nii või teisiti. Haridusasutus ei ole töökoht, mis võib valida töötajaid (=õpilasi) vastavalt millele iganes (vastavalt tööoskustele, suu kinnipidamise suutlikusele, pikkusele, täpsusele, väljanägemisele). Töötaja tehnoloogiavaldkonnas tegutsevas firmas ei või rääkida oma ettevõtet taga, ei või rääkida tootest rohkem, kui on koduleheküljel kirjas, aga õpilane koolisüsteemis peab seda küll võima. Õpilast hoitakse koolis vastavalt õpitulemustele.

Mina olen töötanud õpetajana ja tean väga hästi, et õpetajate õigused on paljudes aspektides jäänud tagaplaanile ning rikutud. Kooli kord on raskustes kogu riigis, eriti paikkonnis, kus on raske õpetajaid leida. Teatud aspektides peaks õpetajatel olema rohkem võimalusi suruda lapsi, kuid gümnaasiumi osas ei tohiks probleemi olla (selles pole mul kogemusi). Linnades on asi ehk parem ja minu arvates pole siin nüüd küll midagi sõnelemisväärset toimunud, kuigi armas Nirti võib vahel mõne mõtte avaldamisel tõesti veidi liiale minna (olen saanud vanemaks ja kipun rohkem kontrollima end ning ihkama kontrolli teistelt, kuid ometi on kontrollimatu julgus minu arvates paljus ideaalne).

Haridussüsteemist kumab välja Partei - olgugi, et komsomolifunktsionärid on enamasti väljakasvanud ja lahkunud poliitikasse, ärisse või manalateele. Ka ülikoolisüsteem bürokratiseerub - rohkem jõu survet. Teadus kui selline on jõu instrument - raamistamine. Aga revolutsioonid mõistmises saavad väljakasvada vaid raamide rikkumisest.

(Probleem oli selles, et Nirti forsseeriti (väidetavalt?!) enesetsensuurile - taastasin RSSi abil (luba küsimata) mõned tema sissekanded. Väike varukoopia ei tee ju paha ja TEGELIKULT ajalugu (või kellegi nägemust sellest ühel hetkel) võltsida ei saa.)