Koolitöö oma raskustega ja siiski otsus jääda Väiksesse Puust Linna.

Käisin esimest korda Ulmeühingu igakuisel Tartu kohtumisel. Inimesi oli vähe, öelda oli mul vähe, aga oli palju kuulata ja õpida, kuigi enamik räägitust ei olnud teps mitte ulme. Oli nii häid anekdoote kui muidu lugusid. Lõpuks vaatasime lähikonnas filmi "V nagu Vendetta".

"Lumevaring" sai eile läbi, see oli nauding - suur nauding, aga ma ei tunne, et peaksin sellest rohkem rääkima. Rohkem, kui Paberiõgijates juba laususin.