Tuhande ühe öö ööd Galapagosel

Araabia kultuur on huvitav. Isegi tõlkes tunduvad kõik laused teistsugused ja kindlasti ei ole tegu tahumatu otsetõlkega ju. Mis saab edasi peale (mulle tundmatut) 1001 ööd - nüüd on sultan ja vastne abikaas kõrvaltegelased - kuidas elavad inimesed linnas ja mida teevad nendega vaimud. Müstika koos teise kultuuriruumiga. Väiksed seotud novellid. Eri lood eri tegelastega, kes tulevad tagasi kui kõrvaltegelased või kui peategelased. Natuke isegi postmodernismi.

Aga teine pool - ma arvan, et olen lugenud pea kõiki Vonneguti maakeelde pandud raamatuid - aga "Galapagos" on vist siiski puudu. See on see, kui tõlkimine jätkub ... Vonnegut on hea, polegi teda aastat-poolteist või kauem puutunud, on teine seeläbi muutunud juba mineviku nostalgiaks. Nagu seda on Galapagos. Päris Galapagos ... oma kummaliste loomadega. Nagu kuulsad meresisalikud, kes püüavad kala. Või hiidkilpkonnad - kas mitte kõige kuulsam ja vanem mitte eelmisel aastal manalateele ei läinud?

Usalda, aga kontrolli: tegelikult oli ehk vanim Adwaitya, kuid tema eeldatavasti 250 aasta pikkune elu on kinnitamata (kuigi seda tahetakse süsiniku meetodil teha), kinnitatud on, et Tu'i Malila elas 188 aastaseks (Cook kinkis ta Tonga kuninga pereleja konnake suri 1965) . Ja minu mõeldud Harriet - ainus Galapagoslane sünnilt - vaid umbes 175 aastane. Adwaitya ja Harriet (ning viimase peremees Steve Irwin) surid mõlemad 2006. aastal päeva pealt kolme kuulise vahega.