Mõtlesin, et laen ka esmaspäevased pildid üles - Tulilind on mitu päeva keeldunud usb kettaid taha võtmast automaatselt ja tegin siis manuaalse viisi endale selgeks.

Esimeseks sai pilt ülikooli tagant, kus on hirmus koledad ja segaselt remonditud viiekordsed paneelmajad, millised meenutavad kodumaad või veel enam vist venemaad. Nii koledaid on isegi Tallinnas vähe. Ainult korsten on taga ilus ja teistsugune kui nõuka süsteemis kombeks, värvivalikult.

Niisiis - taani maanteedel on kiirus veelgi piiratum ja ka kiirteed ei luba just palju. Olles aus, siis palju ülekoormatud kiirteelgi anda saab - ega ikka ei saa küll - nende kiirteed on siin samasugused umbes kui meie Tallinn-Vaida (ja natuke edasi) lõik Tartu maanteed ... no asfaldi kvaliteedist me ei räägi ja ma ei tea, kas seal betoon ka all on, aga ühesõnaga vaid neli rida - mõlemas kaks.

Selline imelik kuju on lennujaama ees, lennujaamal on kolm terminaali - nüüd sain veidi paremini tuttavaks asjaga.

Kui ma Dragøris käisin, siis juba piilusin Amageri tee otsast starte, mis järgnevad üksteisele meeletu kiirusega. Nüüd proovisin ka tänava otsast - üsna raske oli peale saada - kiirvõtte reziimis saab ka maksimum kolm pilti, kus lennuk peal on - seda siis, kui pildistama hakkad heli põhjal teades, et lennuk on raja keskel ja hakkab jõudma õigesse punkti. Ülearuseid kaadreid saab palju, aga reaktsioonikiirusega arvestades oled õnnega koos, kui kaks pilti saad - kerest ja saba otsast.


Edasi suundusin Amageri ranna parki hoopis, näete - google'i kaartidel on ta veel ehitusjärgus.



Parasjagu tuli taevasse tükike kodumaad - kuu all lendas lähemale hilisõhtune Estonian airi Boeing. Soe tunne südamesse :)




Rannapargis ehk siis saarte ja mandri vahel väikses kunstlikud meresopis sõitsid inimesed veelaudadega kummaliste tuulelohede järel ringi.

Teisel pool askeldasid tuulise ja lainetava mere kaldal ilmseld hobituukrid või uppunu otsijad. Tegelikult oli üsna jõle ilm, päike kadus saabuva pilvevalli taha ja pimenes ja tegu oli esmaspäeva õhtuga, kordan - küll inimesed viitsivad!
Viimaks suundusun viimast silda mööda kodu suunas ja ette jäi üks purilaudur, kes samuti koju suundumas. Sõitsin teisega tüki maad koos kodus suunas ja suhtlesin, alguse sai muidugi asi minu üleannetust pildist, mis oli võetud ilma silmaga sihtimata ja nii väheke salalikult varjates.