Niisiis - kümme minutit enne plaanis olnud kooli minekut tuli post - suur A4 formaadis ümbrik kirjaga Danske Bank - sees kaks nelja lehelist lepingueksemplari ning kolmekümne leheküljeline abiteksti patakas ja ümbrik ühe lepingu tagastamiseks. Teekond viis seega hoopis lähimasse pangakontorisse, kus oli 15 inimeseline järjekord reedel kell kaks. Naljakas oli lapsevankriga rättpea - eriti tõsiusklik ilmselt, sest enamasti on rättpeadel nägu siiski üldiselt näha - see oli aga üleni mustas, vaevalt riba silmade kohal - kitsas kui rüütli kiivrivesiir. Kaasas oli naisterahval suur must (ees ja taga paar helkurriba siiski) lapsevanker, mille ees samuti riie väga kitsalt koos ja jättis väikse inimpea suuruse ava ehk - võrreldes vankri normaalsega oli see väga-väga väike. Ootas naisterahvas oma järjekorda alla viiva pangatöötajate trepi ees - trepi ümber selline puusa kõrgune aed, mille väraval peal siis kaardiga avatav lukk (täitsa annaks üle hüpata aiast, aga ilmselt alt trepilt tulles enam üles ei saaks). Niisiis muhameedlanna kord oli veidi enne mind ja sattus ta rääkima ühe naisterahvast telleriga, tükk aega rääkisid. Suisa nalja sai vist, vähemalt teller naeris veidi. Aga sellised siis on need fundamentalistid ... vaat, et tänaval relvastatult ringi ei käi kardavad silma vaatamist kui tuld. Huhh ... hirmuäratav ninja. Postkontoritädi oli selle kõrval ikka täitsa viimase peal lääne inimene.

Mina sain oma paberid antud, isegi konto sain - seda küll spetsiaalselt küsides, sest niisama oleks antud see mulle alles pangakaardi ja internetipanga kasutajatunnustega. Peale selle käisin poes ja taskusse jäi umbes 4 krooni ja 50 ööri raha. Peab ehk esmaspäevani vastu, mil peaks saama juba tellerilt raha võtta.