Järgnev pärineb minu kommentaaridest minuti loole, mis teatab Roheliste mürgisest vastuseisust heale energiaallikale.
Esimene kommentaar:
Tuumaenergia on ainus stabiilselt töötav põhivajadust kattev elektrijaama tüüp veel palju ebaökoloogilisemate põletusprotsessil töötavate jaamade kõrval. Muidugi suudavad mõnedes riikides põhivajadust katta ka näiteks hüdrojaamad, aga sedas siiski vaid Norras ja võimolla Šveitsis vaid. Hüdrojaamad on tegelikult palju mõistlikumad kasutada energiavajaduse päeva jooksul muutuva osa katteks - nende käivitamine võtab hulka vähem aega kui ükskõik millise soojusel põhineva jaama (kaasa arvatud tuumajaama) startimine. Tuul ja päike on täiesti juhulikult toimivad energiaallikad ja sobivad kõige paremini autonoomsetesse süsteemidesse, et toota vesinikku, ladustada seda ka kasutada hiljem energia tootmiseks (näiteks vesiniku autodes) kui vesiniku hoidmise riskid ikka korralikult maandada õnnestub.
Eesti suurim oht on Sosnovõi Bori tuumajaam 50 km üle meie piiri. Tõenäosus, et meie enda tuumajaam "ülekeeva põrgukatlana" regionaalse apokalüpsise põhjustab, on ülimalt väike. Meil on olemas põlevkivi kaevandamiskogemus, mille saab kergesti ära kasutada tuumajäätmete matmiseks kas olemasolevatesse tühjendatud sügavatesse põlevkivikaevandustesse või kaetaves neis olemasoleva infrastruktuuriga kaevandustes veel sügavamale spetsiaalseid tunneleid.
Meie enda uraanimaak diktüonemakildas (v kuidas se iganes kirjutati) on üpris vaene. Kui ma mäletan TTÜ mäendusõppejõu sõnu õigesti, siis diktüonemakilda kihi paksus on erinev - ulatudes 6 cm kuni 6 meetrini, aga uraani sisaldus on sama pinna ruutmeetri kohta. Seega tasub kaevata vaid 6 cm kihti, mis on oluliselt parema sisaldusega. Mulle jäi mulje, et ilmselt on antud ressurss tekkinud mõne suurema meteoriidi plahvatusel või supervulkaani tegevuse tulemusena atmosfääri sattunud radioaktiivsete ainete tagantjärele settimisega. Aafrika tuumamaterjali ressurss on tegelikult ka päris hea, seal on ju leitud isegi kohti, kus looduslik uraani kontsentratsioon on olnud nii suur, et mäe sees on "katel podisenud" loodusliku protsessi raames.
Ma olen end ikka rohelise mõtteviisiga inimeseks pidanud, aga tuumaenergia vastastest ma aru ei saa. Tuumaenergia ei saasta meie atmosfääri, ei riku meie õhu gaaside sisaldust. Viimane võib küll olla ka hea (just mõne nädala eest oli uudis, et päikeseplekkide arv pole päikse viimasel aktiviseerumisel kasvanud ja kahtlustatakse, et lähenemas on uus jääaeg või vähemalt mõnekümneaastane külmaperiood, mille vastu võib ehk veidi abi anda viimati toimunud kasvuhoonegaasidega atmosfääri rikkumine).
Võtkem mõistus pähe - tuumajaamale ei ole alternatiivi! Tuumajaam on roheline lahendus! Kuid muidugi peab energiatarbimist kokku hoidma ka.
Teine kommentaar:
Kui põhiargumendiks on hind, kas siis ei oleks targem kiiresti 5 aasta jooksul jaam püsti panna, sest muidu hüppab jaama ehitamise hind lakke?! Pigem on hind argument kiireks tegutsemiseks!
Kuivõrd tuuma jõul sõitvaid allveelaevu ja lennukikandjaid "tangitakse" kord 20 või enama aasta jooksul enamasti, siis usutavasti toimib ka tavaline tuumajaam üsna kaua kütust vahetamata. Tegelikult meil ongi plaanis praegu väikse mahuline tuumajaam, mille energiat pole plaanis niivõrd eksportida kui katta lihtsalt Eesti üldvajadus. Seda uuritakse, tean isiklikult inimesi, kes seda teevad.
Probleem on selles, et Leedu suur jaam ei suuda katta Läti-Leedu-Eesti ja suure osa Poolast. Enamik jaamadisainid on suured - suuremad ja võimsamad kui meie põhivajaduse praeguse rahuldajad Eesti elektrijaam või Balti elektrijaam ükskõik kas eraldi või kokku (kokku 2380 MW, sellest EE 1615 MW ja BE 765 MW, tänapäevased tuumajaamade reaktorid on enamasti 1000 - 1500, mis tähendaks, et jaam toodaks kahe reaktoriga hulka rohkem kui Eesti vajab). Väikeste jaamade ehitamist pole suurtel riikidel olnud mõttekas teha, aga samas väike jaam on ju ometi odavam ehitada. Allveelaevad ja peaaegu kõik lennukikandjad sõidavad juba üsna kaua tuumkütusel, väiksemate sõjalaevade ning kaubalaevade puhul pole küll seni tuumkütus kokkuhoidu taganud, aga tervet riiki varustav suhteliselt väike tuumajaam oleks ometi kordi ja kordi suurem tühipaljast laeva tuumakatlast.
Küsimus on pigem selles, et kas tõesti püüda rajada väike või ehitada suur jaam? Suurel võib ilmselt energia müümine raskeks minna - Soome ei pruugi tahta meie käest elektrit osta ja Läti ja Venemaa ei taha seda ka jätkata nagu seni on asi toiminud. Väike jaam on veidi kallima kilovatttunniga, aga vähemalt ei ole vaja maksta raisku läinud kilovattide eest, mida keegi ära ei kasuta. Pealegi nõuab väike jaam suhteliselt veidi rohkem arenduskuludeks ning teda on raskem jaama plaane müüvalt "turult" leida. Samas väike jaam kulutab vähem kütust ja ilmselt ka vähem tööjõudu nii ehitamiseks kui ka ekspluatatsiooniks, mis samas on muidugi tuumajaama puhul üht või teisiti väiksemad kulud.
Lisa
Lisaksin nüüd veel kommenteerides Postimehe eilset küsitlust ja tänast artiklit, et lisaks Paldiskile, Võrtsjärve idakaldale, Sillamäele, Narvale ning Maardule tasuks kaaluda ehk mõnda muud kohta joonel Maardu ja Sillamäe vahel - Kunda, Aseri, Kohtla-Järve? Ilmselgelt on need küll looduskaunimad kohad, aga väiksem jaam ja efektiivsem jahutus võiksid ometi teha koha sobivaks. Muidugi on Sillamäe piirkond ilmselgelt parim - veidi eemal piirist, lähedal praegune peamine ülikõrge pingega elektriliin ning meri jahutamiseks, piisavalt suur ja ilma oluliselt takistavate poolsaarteta (nagu Käsmu), mis kohe kokku kasvaks jaama ülearuse energia arvel. Pealegi ma ei usu, et see jahutusprobleem ka nii hirmus kohutav oleks - võrrelge näiteks Loviisa ümbrust ja Sillamäe ümbrust google'i kaartidel.
Ja veel mainiks ära tuuleturbiinide eluea pikkust varjutavad kahtlused, seda illustreerib kenasti kümne aastase turbiini paari nädala tagune õnnetus Aarhusi lähedal Taanis, mis kenasti videovahendusel kättesaadav.
Ahjaa, minuti artikli 34'st praegusest kommentaarist 4 olid saanud antud loole kirjutatud kommentaaridest kõrgeima hinde "3" - "sisukas" või "huvitav", neist kaks kommentaari lugesite ülalpool juba läbi. Kaks ülejäänut soosisid ka tuumaenergeetikat ja olid ühe teise isiku kirjutatud.
Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
6 aastat tagasi
3 kommentaari:
Pealtnäha ilus mõte sellest, kuidas me ei saasta enam õhku jne jne. Ja kui näha ainsa probleemina ohtu, et tuumajaam lendab õhku ja kui need kahtlused hajutada kerge statistikaga sellest, et suurema tõenäosusega sureme me autoõnnetuses, siis on kõik korras. Aga lühidalt tuumajaamavastast poliitikat: meil puudub vastav kogemus, meil puuduvad spetsialistid, meil puudub vastav infrastruktuur, transportsüsteemid, nõuetelevastavad jäätmeladustamissüsteemid ehk isegi kui võetakse vastu otsus ehitada tuumajaam, siis selleks ajaks on kütuks kindlasti kallinenud + ehituskulud suuremad + spetsialistid tuleb ikkagi sisse osta. Sõltuvus teistest riikidest jääks ikkagi alles. Eesti on piisavalt väike, et siin saaks arendada tõeliselt jätkusuutlikku ja mitmekesist energiatarbimist (mitte nii et 30 aastat elame õndsalt aga siis avastame, et jäätmeid pole kuskile panna, kütus on endiselt kallis vms). Osa energiast saaks kindlasti päikesest, osa tuulest, osa veest, osa energiavõsast. Miks mitte toota biodiislit - meil on meeletult sööti jäetud võsastunud põlde, kuhu tuleks ainult raps kasvama visata (okei, see ei ole päris nii lihtne, kuid võimalus seda teha on olemas).
Ja üldse keskendutakse valedele asjadele. Kui energia muutub eraisikule odavamaks, siis muutub tarbimine ka suuremaks. Tegelikult tuleks õpetada inimesi tarbima. Tuumajaam ei päästa maailma, asi algab üksikisikust ja tema mõtlemisest. Ei ole näiteks vaja suuri linnamaastureid, mis võtavad palju kütust, saab ka pisema autoga jne.
Mina olen põhjaliku mõtlemise ja mitmete arutelude tulemusel tuumajaama vastane.
Kogemus on meil veel esialgu puudulik küll, aga samas on traditsiooniline tuumajaam samasugune soojusmasin nagu juba olemasolevad soojuselektrijaamad. Tuumajaamas on lihtsalt ringlusi mitu - reaktorist tulev vesi soojendab üles järgmise vee ja mitte ei lähe otse turbiinile. Kahte vett tuleb rangelt lahus hoida, sest esimesel on halb komme veidi radioaktiivseks muutuda. Seega on meil olemas infrastruktuuri aluseks sobiv paik Narva lähedal, peamised suured elektriliinid liikumas Narvast Tallinna poole - kõikjal selle tee ääres on seega sobiv koht elektri transpordi poole pealt vaadatuna jaama rajamiseks. Mulle tundub, et see on päris hea infrastruktuuriline eeldus siiski jaama rajamiseks.
Teadlasi juba koolitatakse ja Soomest ning Rootsist pole spetsialiste kaugelt tuua ning elatustaseme erinevus on oluliselt vähenenud.
Vahepeal täiendas mu spetsialistist sõber, et põlevkivikaevandusi ei saa kasutada tuumajäätmete ladutamiseks, sest uue jääaja korral lükkaks jääkilp maa kuni graniidini puhtaks. Jäätmed saab ladustada alles sadakond meetrit alla poole põlevkivikaevanduste kihti ehk graniidi siise. Usun sellegi poolest, et kasutatud põlevkivikaevanduste infrastruktuuri annab kasutada ära, et lihtsalt ehitada nende alla veel sügavamale jäätme ladustamise keskus.
Kaevanduskogemused on meil head, tõsi - juurde tuleb õppida ka veidi graniiti puurimist, millest on head kogemused Helsingi metroopuurijatel ja üldse soomlastel. L. leiab, et tõenäoliselt siiski uu jääaeg päris meie paekivi minema ei veaks, aga rohkem on oht paekivis sattuda põhjavee kihtidesse. Graniit peaks olema neist sügavamal või vähemalt annaks graniidis leida kohad, mis põhjavee ohtu oluliselt vähendavad.
Eesti on väike riik - me oleme paratamatult sõltuvad teistest riikidest. Tuumajaama puhul poleks me niivõrd sõltuvad Venemaast vähemalt, sest tuumamaterjale saab siiski ka teistest leiukohtadest.
Ma ei vaidle üldse vastu, et energiatarbimist peab hoidma kontrolli all ja vähendama. Ma ei vaidle ülde vastu, et vaja on suurendada biodiisli tarbimist (muide - diisel pidi olema teoreetiliselt lähemal lennukikütusele kui bensiin - seega peaks saama diisliga lennata). Ma leian, et tuuleenergeetika on asjakohane rannikul, kus sellest saadava voolu abil tuleks basseinides toota vesinikku, atmosfääri hapnikuga rikastada ja vesiniku kasutada kas autode või kütuseelementidega väikejaamade kütteks sellel hetkel kui parasjagu läheb tarvis energiat. Üldjuhul on tugevad tuuled sügisel, tihti öösiti, mil suurem jagu meie siseriikliku energiatarbimist on vähenenud, sest tööstus ei tööta. Tööstus ei saa töötada sõltuvana tuulest, meil on kuidagi vaja katta tema vajadus. Oleks meil mitmesaja meetri kõrgusel paisjärvi, siis saaksime ehitada nende allavoolule hüdrojaama, pumbata tuuleturbiinide jõu abil vett mäe otsa ja hüdroturbiine järjest sulgeda kui energiat vaja pole ning vajadusel kiiresti avada. Erinevalt põletamisel või tuumaenergial põhinevast jaamast saab hüdrojaama kiiresti käivitada, aga no tee või tina - mägesid pole kuskilt võtta kui mägesid pole!
Raps olla muide väga kurnav taim, rapsi tolmendamine pidada mesilastele halvasti mõjuma ja rapsi mesi on üks odavamaid ning saastamaid kuuldavasti.
Tuult peab kasutama, aga kui hiljuti toodi välja, et kindlustusfirma pidi oma 4000 kindlustatud turbiinist ühe aasta jooksul 1000 turbiini pärast kindlustuse alla läinud väljamakseid tegema, st ühe turbiini keskmine vigadeta töövältavus on vaid 4 aastat ning peale kümmet aastat on turbiini vundament, labad ja muud süsteemid nii läbirappunud, et targem on uus turbiin ehitada? Generaatoreid vahetatakse välja viie aasta tagant?! Siis tuuleenergeetika ei ole alternatiiv, see on raha tuuldeloopimine! (Kuigi ma siiski leian, et seda peab arendama, muuseas leian seda ka oma perekonnaloolistel põhjustel!)
Ma jälestan ka maastureid ning mulle näivad narrid inimesed, kes ajavad taga mootori kubatuuri. Parem tõesti minimalistlikult ja säästlikult. Mu toredal sugulasel Rootsis on ka keskmine auto, mis võtab kütuseks 90 % ulatuses etanooli (ja 10 % bensiini - aga vajadusel käib ka puhta bensiiniga ja taliperioodil olla etanooliga käivitamine veidi raske nii, et peab auto mootorit öösel elektriga soojendama). Ühest küljest ökoloogiline, aga teisalt raiskab?
Island oli koht, kus energia ja küte muutusid ajapikku odavamaks. Teedel oli näha ka pea ainult maastureid. Jube urgas! Aga no vähemalt on neil mäed, laviinid, maavärinad, vulkaanid ja tohutult palju ala ühe inimese kohta (kaks korda suurem maa kui Eesti, viis korda vähem inimesi kui Eestis).
Ja veel - soomlased rajavad uut tuumajaama ju? Kas me arvame, et nd on rumalad? Ma ütleks, et meie põhjapoolse vennasrahva mõned liikmed võivad küll juua meeletult ja olla väga segased, aga selliseid pikas perspektiivis olulisi otsuseid on nad teinud ikka mõistusega ja hästi. Ega nad muidu jätkuvalt järjel poleks.
T. ütles veel, et tavalisi jaamu peab laadima siiski kahe aasta tagant. Seda annaks pikendada ka, aga see teeb vardad pikemaks ja ehituse keerukamaks ning kallimaks, mis tõttu pole seda praktiseeritud.
Võrdluseks veel, et kui normaalne elektrijaama reaktor on 1000 megavatti, siis tavaline lennukikandja reaktor on võimsusega 104 megavatti (elektrit). Allveelaevade reaktorid on mõnevõrra väiksemad, klassikaliselt 90 megavati lähedal, uuemad ka maksimumvõimsusega kuni 150 megavatti, aga seda soojusväljundis. Soojuse ja elektri väljundi vahe on ühe tavalise elektrijaama näitel (2109 MW kuumust võrdub 648 MW elektrit) kusagil üle kolme korra nii, aga muidugi võib merel olukord ja efektiivsus väheke teine olla.
Postita kommentaar