Kirjaoskamatud juhid otsivad spämmerit:

Huvitavad allakriipsutused, kas pole?
Loodetakse inimest, kellele töö oleks ka hobiks ja muid hobisid ning tegemisi üldse pole? Kuidas need kaks poolt üldse võimalikud on? Kui inimene vähegi meediaga tegeleb, kui tal on hea suhtlemisoskus ja  töökogemus, siis 110 % on tal ka hunnik hobiprojekte.
Lisaks: invetseering, meeksonda ...

Mis sellisele asjale tegelik aus palk oleks? Tõenäoliselt vähemalt 25 % osalus loodavas firmas. Aga meie "ärihaid" miskipärast soovivad alati leida orje.

Elektrihind

Vaatan juba mitu nädalat ringi energiavõrdlusportaalides ja mujal.

Esmalt natuke kontekstist.

Omades ahiküttega korterit on elekter küllalt oluline kuluartikkel - vana elektriboiler keetis väga kuuma vett, mis üksi kraanist tulles kõrvetas. Seda maha võttes selgus, et kaanealune termostaat oli aga üsna madalale - 40 kraadi peale keeratud.  Põhjaalusest avanes "meeldiv" vaatepilt:

 Küttekeha oleks nagu mingisse pehmesse pruuni paberisse mähitud olnud. Töötades oli boiler kergelt leige ka katsuda. Tundub, et vahetamiseks oli suvel tõesti viimane aeg.

Väikese korteri ja kahe inimese elektrikulud ületasid külmematel kuudel 400 kW/t piiri. Suvelgi olid kulud üle 250 kW/t. Kevadel-sügisel 300-350 vahel.

Öise ja päevase elektri tarbimine oli eelmisel talvel suhteliselt tasakaalus, kõige külmematel kuudel öine ülekaalus. Kahetariifne kõrgemate püsitasudega pakett tundus end ära tasuvat küll, aga päris elektrikütja paketti polnud ka vaja.

Suvel sai põhjapoolsesse külge õhksoojuspump paigaldatud, et küttega liiga palju vaeva ei oleks - puupliit ja soemüür ei püsi vähese kütmisega kaua soojad, suure kütmisega teevad esmalt sauna ja siis jahtuvad ka maha mõne ajaga. Juba oktoober andis veidi tunda - kulu lähenes 500 kW tunnile. Päev väikses ülekaalus.

Niisiis - paketid.
Mulle tundub, et väga loogiline on mõnede väheste analüütikute väide, et börsihinna paketid saavad aasta lõikes kõige paremad olema. Ega elektrimüüjad ei saa ju miinusesse jääda - nende pakutud fikseeritud hindadega paketid peavad aastalõikes ületama keskmist hinda ja kompenseerima talvekuude kõige mustema stsenaariumi tarbimise- ja hinnarekordite kulusid. Kuna enamik energiapakkujaid ise energiat ei tooda või piisavalt ei tooda, siis ostavad nad nagunii selle sisse Eesti Energia käest, klientidele müümise pealt peab veel kulud kattev ja kasumit tootev marginaal ka jääma.

Kuid mind tabas üllatus - kõik börsihinna põhised paketid on äärmiselt sarnased - erineb vaid juurde lisatav null-koma sentides marginaal. Pole selgelt välja kirjutatud "öö-börsihind" ja "päeva-börsihind". Mulle jääb mulje, et veebruaris jaanuari tarbimisest kokkuvõtteid tehes ei arvutatagi välja eraldi öist börsihinda, vaid ainult üks üldine börsihind.

Oma küttesärts - veel metsaveerel

See aga tähendab, et tegelikult pole mõtet enam öösel elektriga kütta. Hind on nagunii sama, lihtsalt edastada tuleb kaks numbrit. Mõlemale liidetakse sama marginaal ja numbrid summeeritakse.

Okei, minu näitel see võibolla parem ongi - siis ei pea vaevaga ööseks õhksoojuspumpa 18 kraadi peale keerama, et vaeset masinat öisest külmast õhust vähest soojust kokku korjama sundida. Öösel võibki ju köögis-koridoris veidi külmem olla - keegi seal ei käi. Õhksoojuspump on kõige efektiivsem keskpäeval ja pärastlõunal, mil ka talvine päike õhu tunduvalt soojemaks muutnud on. Siis saab vähema elektrikuluga jälle tuppa kenad 22 kraadi.

Aga mõned kütavad ilmselt ka otse elektriga - nii keskküttevett kui erinevaid elektriradiaatoreid või puhureid. Nüüd siis enam võrgu tarbimist tasakaalustama ei pea. Palju see fiks-paketi öine tariif börsihinnast odavam ikka tuleb - mitte märkimisväärselt. Ilmselt.

Isikukoodist vanus LibreOffice/OpenOffice'is

Oli tarvidus automatiseerida isikukoodide põhjal vanuste arvutamist. Kirjutasin esialgu funktsiooni Pythonis, aga LibreOffice'iga ühendamisel tekkisid teatavad raskused - õpetusi pole ja otse kontoriprogrammist redigeerida ei saa. Seega lahendasin lõpuks vanakooli Basicus asja. Olen selles küll väga roostes ja üldse pole profiprogeja, aga vähemalt pakun endapoolse lahenduse välja:



Function Vanus(a)
sajand = left(a, 1)
aasta  = right(left(a, 3), 2)
kuu = right(left(a, 5), 2)
paev = right(left(a, 7), 2)
praegu = date()
praegu_paev = right(left(praegu, 5),2)
praegu_kuu  = left(praegu, 2)
praegu_aasta = right(praegu,4)
if (sajand = "4") or (sajand = "3") then  
sajand = "19"
else: 
    sajand = "20"
End if    
synniaasta = sajand + aasta
vanus = int(praegu_aasta)-int(synniaasta)
if int(praegu_kuu) < int(kuu) then vanus = vanus - 1
if int(praegu_kuu) = int(kuu) and int(praegu_paev) < int(paev) then vanus = vanus - 1
End Function

See tuleb siis kopeerida makrode halduri kaudu Libre igasse dokumenti, kus seda funktsiooni vaja läheb.

Tabeli lahtrisse tuleb kirjutada
=vanus(isikukoodilahter)

või otse isikukood:
=vanus(38807012700)

Märkus: funktsioon toetab ainult aastatel 1900-2099 sündinud isikute isikukoode. Isikukoodi esimene number teadupärast määrab lisaks soole ka sünnisajandi. Ajaloolistes dokumentides 19. sajandil sündinud inimeste isikukoodide põhjal oleks vaja lisada kontroll isikukoodi esimeste numbrite 1 ja 2 suhtes. Nii vanade inimeste puhul praeguseks muidugi tegu möödunud ajaga sünnist, mitte vanusega. Või on keegi veel elus?

Meikar piraadiparteisse!

Silver Meikar võiks nüüd peale väljaheitmist erakonnast Piraadiparteisse astuda - asjalikke liberaalseid parteisid ju suurparteide hulgas enam pole, Piraadipartei vaated on oma nišhis selgelt liberaalsed ja liberaalne laiema agendaga tuntud poliitik tuleks tunduvalt Piraadiparteile kasuks. Nii Meikar kui Piraadipartei pooldavad läbipaistvust, Meikar on seoses skandaaliga laiema avalikuse ees teeninud suures hulgas plusspunkte kui vähene aus poliitik ehk siis mehe poliitikurenomee on tunduvalt paranenud võrreldes kolleegidega. Ülestunnistusega kogutud väärikas poliitiline kapital ei tohi jääda riiulile seisma, vaid peaks minema kasutusse mõne hea asja nimel - näiteks Eesti poliitika tegelikuks liberaliseerimiseks.

Muide, tegelikult Meikar ei olnud ainuke, kes tunnistas. Tunnistas raha vastuvõtmist ka üks Tartu piirkonna noorpoliitik, keda isiklikult ka veidi tean. Kui Reformierakonna maine minu silmis on alati kehva olnud, siis ausad tunnistajad on enda mainet märgatavalt tõstnud.

Selgituseks. Minu agenda on poliitiliselt kaldunud alati veidi vasakule, sotsiaalsüsteem, tervishoid ja raskustes inimeste aitamine on mulle oluline. Interneti- ja autoriõiguslikes küsimustes pooldan samas Piraadipartei lähenemist (kuid mitte nende nimevalikut, aga hakkan sellega juba harjuma) ja väikeettevõtjana olen mõnedes küsimustes jälle liberaalne (vähem bürokraatiakoormust väikeettevõtjatele!).

Isikukoodist vanuseks

Küsiti, et kuidas isikukoodi põhjal vanust arvutada LibreOffice'is. Ei ole ise küll suurem kontoritarkvara guru, aga proovisisn. LibreOffice toetab Pythoni kasutamist ja Pythonis saaks isikukoodiust vanuse umbes sellise funktsiooniga (profi-arendaja teeks kindlasti lühemaks ja kiiremaks):


# -*- coding: UTF-8-*-
import datetime

# ajamääratluste kasutamine

def vanus(isikukood) :  
    isiktxt = str(isikukood) # isikukoodi tekstiks konverteerimine
    if (isiktxt[0] == "4") or (isiktxt[0] =="3") :  # isikukoodi esimese kahe numbri põhjal
         sajand = "19"                                           #sünnisajandi määramine lihtsustatud kujul
                                                                           #(1800 sündinuid ja 2100+ sündinuid ei arvestata)
    else: 
        sajand = "20"
    saasta = int(sajand+isiktxt[1]+isiktxt[2]) # sünniaasta leidmine
                                                                      #sajand + kaks järgmist isikukoodi numbrit
    kuu = int(isiktxt[3]+isiktxt[4]); # sünnikuu - neljas ja viies isikukoodi number
    praegu = datetime.datetime.now() # praegune aeg
    paasta = praegu.year # praegune aasta
    vanusa = paasta - saasta;
    if praegu.month < kuu  and praegu.date <  int(isiktxt[5]+isiktxt[6]) : return vanusa - 1
    else : return vanusa;

Kui keegi nüüd abi oskaks anda LibreOffice'i Calc'i funktsioonide hulka liitmisel, siis see oleks teretulnud. Fail läheb igatahes kontoriprogrammi seadistustesse /home/kasutaja/.confif/libreoffice/3/user/Scripts/python/fail.py

"Alt mitte vaadanu"

(eilse vaatamata telesaate suhtes tekkinud kommentaare, vabas vormis ja kõnekeelselt)

Miski IT-tegelinski Ragn-Sellsist saatnud libateateid prügihindade alandamise kohta 20 % võrra ja keeras muid käkke sooviga firma turundusjuhi naist üle lüüa. No äärmiselt rumal ja sotsiaal-psühholoogilis-tehnoloogiliselt rumalad käigud küll. Kuid kui tavainimene ütleks, et "häkkis", siis see ei pea paika kuidagi. Tavajuhul on serverite halduritel ligipääs absoluutselt kõigele - kaas arvatud meilidele. See ei ole häkkimine, lihtsalt võimaluse ebaaus ärakasutamine. Kuid e-posti saatmisega on veel lihtsam - igaüks võib saata meili üks kõik kelle teise nime alt. Ainuke raskus on kellegi teise nimele tagasi tulnud kirja lugemine.

Selgitan - kui 1970nendatel e-postisüsteem algselt üles ehitati, siis ei olnud rämpskirju ja kõik usaldasid üksteist. E-posti kohaletoimetamise eest hoolitsevad SMTP serverid, mis tavaliselt kasutajanime ja parooli ei küsi. Tänaseni. Igal teenusepakkujal on oma SMTP server, iga nt Elioni, Elisa või Starmani võrku kuuluv arvuti/mobiil saab vastava firma serveri kaudu saata meili ja panna saatja aadressiks üks kõik mida. Uuemates lahendustes veidi üritatakse kontrollida, et kas saatmisserveril võiks olla õigust selliselt aadressilt kirja saata, aga see kontroll sisuliselt ei tööta. Seega võrgust-võrku käies peab vahetama saatmisserverit või kasutama mõne meiliteenuse pakkuja audenditud serverit - võiks öelda, et Google'i Gmail on selles osas olnud teedrajavaks. Neil on küll seoses sellega üks lisafunktsioon - nimelt saadakse sedasi Gmaili kätte ka teistest meiliklientidest (Pegasus Mail, Thunderbird, Evolution, Outlook ...) Gmaili kaudu saadetud kirjad ja nii on nad Gmailist saadetud kirjade kaustas nähtavad. Ühtlasi läheb sedasi küll kirjale kaasa ka märge, et audenditud saatja oli see või too Gmaili kasutaja, seega mitte üldse anonüümne teenus.

Nt paljudel teenustel on ju noreply@sait.com automaatkirjad vastuseks registreerimisele. Kui vastad sellisele kirjale, siis saad vastuse, et aadressi pole olemas. Aga näe - saata saab :)  Mingit kontrolli pole, et kas saatja aadress üldse olemas on. Siis muidugi domeen kui selline on.

Ega päriselt anonüümset ei tasu ka muidu loota - aga põhimõtteliselt võib igaüks vanakooli käsureaprogrammi Telnet kliendiga ühenduda oma teenusepakkuja meiliserveri saatmisporti nr 25 ja vastavate käskude abil saata e-posti määrates saatjaks mida iganes. Muidugi paneb server kirja kasutaja IP-aadressi ja IP-aadresside põhjal on võimalik sellist identiteedivargust teinud pahalane ikkagi kätte saada, aga esmasel vaatlusel ei ütle IP veel midagi ja on veidi kõrgem pilotaaž kui kirja varatud infost üks Gmaili kasutajanimi välja otsida.

Igatahes. Inimesed võivad alati hulluks minna. Olulisi inimesi peab usaldama. Et politsei asja arutusele ei võta on halb, samuti see, et firma juhtkond midagi ei tee. Usalduse kaotanud IT-juht > /dev/null (koht "tühjus" ehk kustutamine).

Huvitav ja mõneti ka positiivne, et firma IT-juhti rohkem justkui usaldaks kui oma turundusjuhti. Tavaliselt on vastupidi, sest firmajuhid ei saa IT olulisusest firma käekäigu nimel aru. Just turundusjuhid on tavaliselt kõige ülbemad ja ülemakstud tüübid firmades üldse, sest vaid nemad teevad firmadele nende toodetes vahe sisse. Enamikus igapäevastes toodetes ja teenustes ei ole võimalik ettevõtetel kvalitatiivselt erinedes edu saavutada - konkurents on tihe, töökorraldus peab kõigil olema samavõrra efektiivne. Turundusjuht justkui teeks vahe sisse ... aga tegelikult võib IT-kasutus seda tänagi veel tõsiselt sisse teha.

Omaette Eesti probleem on palgatöötajate pilpa peal hoidmine. Üldiselt - töölepingus peaks kirjas olema, et enda poolt sihilikult pahauskselt põhjustatud kulud tuleb ise kinni maksta. Kui IT-tüüp autoriseerimatult ise klientidele saadab kirja, et 20 % alandab tasu, siis maksku see IT-tüüp kõikide klientide arvetest 20 % kinni. Oleks teenusepakkuja, siis oleks ammu korraliku lepingu järgi vastu taevast lastud ja firma vaba jamadest. Aga näe - sisemine töötaja - on suur risk kui ta hulluks läheb.

Järgmine lugu oli Eesti Energiast ja Narva elektrijaamadega seonduvast, Auvere elektrijaam siis vist. Auvere on tegelikut ebaloogilises kohas biokütte jaoks. Võiks hoopis kuskile Kesk-Eestisse teha suurema bioküttel jaama, samas maksimaalselt metsade vahele ja samas ka raudtee äärde, et vajadusel ökonoomsemalt suurem kogus puitu/põlevkivi kohale vedada kui puidust kuidagi ei jätku. Kuskile Tamsalu kanti nt. Sodipuidu põletamisse elektrijaamana. Kuna puitu ei tasu väga kaugelt autodega kokku vedada, siis erinevalt Auverest saaks Tamsalusse vedada ümbertringi - Auveresse saab ju vaid lääne-loode-suunalt. Venemaalt ei hakka ju keegi tooma, rääkimata Peipsi järvest või üle järve. Või on mõeldud ka mööda Peipsit pargastega Lõuna-Eestist toomisele? Ei usu nagu.

Hea ja halb kasutajakogemus praamikompaniiga.

Tõenäoliselt oli see meie elu lühim saare maakonnas käik. Sattusime päevaks Pärnumaale ja õhtul otsustasime siis mu ema ja vanaema külastada. Kuna kalli kaasa rasedus on viimaste nädalate peal, siis on tal kõht kopsakas ja pikkadest treppidest ei taha käia. Niisiis kella seitsme ajal kassas küsisin, et ehk saaks auto ülemisele tekile - sealt viib reisijate alale lift, õhku on rohkem ja pole umbne. Kena Virtsu kassiir võttis seepeale ühendust, uuris mõned minutid midagi ja saatis meid esimesele rajale - andes kaasa "Eelisjärjekorra" pileti. Ning voilaa - bronnirida, millesse sattunud olime, pandigi esimesena praamile ja ülemisele tekile.
Tagasi tulles - umbes nii neli tundi hiljem - küsisin kassast ka igaks juhuks. aimasin küll, et seoses Kuivastu-Virtsu otsa vähese nõudlusega reede õhtul võiks alumine autodekk üldse suletud olla, et ei oleks luukidega mässamist. Teenindaja ei hakanud aga midagi uurima, teatas, et sellises raseduse järgus peaks üldse haiglas olema ja mitte ringi reisima. No, mõnna!
Otsustasin siis jooksvalt, et pööran lihtsalt praamile sõites ülemisele tekile - korra olen seda ebaviisakalt mõne nädala eest teinud, juba siis oli kõht suur, aga kõige enam käib alumisel tekil närvile õhk - autojuhid ei suuda õiget hetke tabada ja panevad mootoreid liiga vara käima. Ventilatsioon on puudulik, lifti pole ka. Igatahes, polnud ebaviisakust vaja. Need 10 autot pandi üksteise järele keset praami, keskmisse ritta. Paar masinat vist jäi külgede keskele ka, aga peaaegu mitte.

Ehituspoed e-poodideks!

Vigisen nüüd veidi oma värske kogemuse üle suure ehituspoe e-poe kallal. No, võime nimesid ka nimetada - Bauhof on esimene suurtest, kellel reaalis e-pood olemas on. Selle umbes aasta jooksul, mis too e-pood eksisteerib, on juba pood korra väljavahetatud või tõsisemalt aadressi vahetanud. Alul oli tegu miski keerdkäigu tõttu Eesti Päevalehe serveri alamdomeenis asunud asutisega. Poe tekkel-paranemisel ja Bauhofi turunduse suurematel muutustel (tuntud autosaatele T. G. tehtavad otsesed vihjed, reklaaminäod, 100 eurot soodust-kampaaniad jne) võiks vist näha tuntud telekommunikatsiooniettevõtte endise juhi asumist ehituspoe ette otsa.

Niisiis, kogemus:

Tellisin pühapäeval poest kaupa. Kippus kaup poekärust kangesti ise "välja hüppama". Ei ole just hea mitmes aknas/sakkis brausimise tugi - tundub, et e-pood on ehitatud mingile oma mootorile vms.

Maksesüsteemidest ei saanud valida muud kui pangalinke. Kuna olin sees veebisirvikuga, mis ID-kaardiga autentimist ei toeta, siis olin sunnitud asja katki jätma. Seepeale saabus meeldiva üllatusena aga meil arvega, mille alusel sain vajaliku summa siiski pangast teises brauseris teele panna.

Okei, pühapäeva hilisõhtul ülekannet tehes ei maksa oodata rahade liikumist enne järgmist päeva. Järgmine kiri saabus mulle aga ülejärgmisel päeval, teisipäeval kell 12:27. See teatas makse laekumisest. Kuhu kadus esmaspäev? Ahjaa, olin esmaspäeval poole nelja paiku esialgse tellimuse-arve kirjale murelikult vastanud. Sellele ma mingit tagasisidet saanud pole. Kusjuures koos makse laekumise kinnitusega tuli kohe ka "tellimus on komplekteerimise ootel" - mõttetult kaks meili järjest kui seda oleks võinud kohe esimeses korraga öelda.

Kauba komplekteerimine võttis poe laos aega veidi üle 4 tunni. No, ega siin midagi imestada pole - veidi südame ajas täis, et teisipäeval kell 16:20 autorooli istudes kontrollisin meili, midagi ei olnud. Minu liikumissuund oli paras, et oleks väikese kaarega ka poest läbi jõudnud minna ja kauba peale võtta, aga komplekteerimise valmis saamisest teatav meil jõudis minuni täpselt siis kui jõudsin koju - 16:47! Ebaõnn!

Niisiis, täna läksin järgi. Esmalt poe infoletti, kust saadeti poe taha lattu. Turvanaine poe väravas ei teadnud mingist e-poest midagi, ei olnud kursis, et siuke asi olemas on. Laomees ise oli parasjagu hõivatud tellimusega klientidega, pidin veidi kannatama kuni ta tõstukiga edasi-tagasi vooris, auto juurde erinevat kaupa tõi. Võttis oma pool tundi, midagi pole teha - enne kaheksat ju tippaeg, kui peale tööpäeva ise-ehitajad oma vajalikke asju üles korjamas saavad käia.

Kaup oli kohe kastis, uksel. Tundub, et ega keegi teine eriti e-poest kaupa ei osta. Puudub ka seos püsikliendikaardiga veel. Lõpptulemusena - mõneti mugavam küll - ei pea mööda poodi saalima, võib erinevate kategooriate asjad kenasti kokku koguda lasta ja järele minna, aga vähemalt makse kinnitamise protsess võiks olla tiba kiirem...

PS: Ahjaa, tootekirjeldused on ka e-poes ikka napid küll. Osadel artiklitel peaaegu puuduvad. Võiks täis-kirjeldused ikka kohe saadaval olla. Kuid super, et see olemas on! Ootaks, et K-Rauta ja Bauhaus nüüd ka ruttu ja kohe asjad valmis teevad! Ehituse ABC'l oleks justkui ka midagi, aga tehniliselt tundub kehvem/vanem, puhas kataloog vaid - kuid veebipõhine kataloog on parem kui vaid reklaampaberite onlain-PDF.

Vestlus botiga

MSNis hakkas rääkima miski tüüp, no kahtlane suisa. Vaatasin kontaktandmeid - üks sõber, kellega pole 7-8 aastat suhelnud ja kes kasutas MSNi jaoks keskkooli meiliaadressi, mis ei tööta vähemalt 10 aastat enam. Niisiis, vastasin. Küss on kolmandas reas, kas botid loevad ja abstraheerivad sõnadest välja midagi või on puhas juhus?


(00:23:01) Addison: Soo what's up?
(00:24:07) madis: robotiseerunud?
(00:24:20) Addison: a what?
(00:24:31) madis: oled robotiks muutunud 10 aastaga? :D
(00:24:43) Addison: bot? like a robot? lol
(00:25:02) madis: exactly
(00:25:16) Addison: hey, have we chatted before?? 24/female here...you?
(00:25:16) madis: how do you got access to rasmus old account?
(00:25:29) madis: email is not usable at least 10 yeats
(00:25:30) Addison: What i got is my webcam :-)
(00:25:32) madis: years
(00:25:45) Addison: i'm sorry ..i get to be forgetful at times!! how're you??




Vastuütlus: sellised katseid robotitega vestelda ei soovita teistel läbi viia. Tundsin ennast mõne võrra turvalisemalt, sest ma:
A) ei kasuta traditsioonilist välksõnumiklienti
B) ei kasuta traditsioonilist opsüsteemi
C) pole installinud Wine vahekihti

Parem on kahtlased kustunud kontaktid ise üle kustutada, likvideerida, blokeerida. Üldse, mis mõttes selline Ameerika suurfirma nagu Redmonti hiid sellist saasta oma välksõnumisüsteemis läbi laseb minna? GTalkis pole mingeid säänseid probleeme!

Liialdamise aeg taas käes

Käisin nädalavahetusel maal. Tuli jälle haarata muruniitja ja trimmeri järele, õunapuude ümber juba hein põlvini, samuti umbrohi vana lauda taga. Nõgesed veel võtavad veidi aega, aga võililled ja veel hullem - tugeva varrega taimed - on juba tõsiselt visanud. Kuulsin raadioreklaami ühelt aiatehnika tootjalt, kes kuulutas, et kõrges murus elavat igasugu kahjurid ja muu värk. No olge nüüd! Tegelikult on liigne muruniitmine mitmest küljest ökoloogiliselt väga halb: esiteks kulutate muruniitmiseks fossiilkütust (ka läbi elektri, vaid vähesed jaksavad omi pisikesi aialappe mehaaniliste niitjatega niita), teiseks suretab tihe niitmine välja taimede mitmekesisuse, kolmandaks vähendab fotosünteesiga tegelevat pinda ehk CO2 sidumist atmosfäärist. Neljandaks vähendab see putukate ja väikenäriliste peidupinda, aga ka nemad mitmekesistavad elu - eriti on vaja väikenärilisi nagu karihiired, kes vähendavad üheskoos lindudega putukate hulka.

See pole eeskuju, isegi mitte maakodu, vaid lihtsalt üks ülevalgustatud ja ülefiltreeritud kaader 

Vähem roheliselt: tekitab naabrites süümepiinu (meil on paganama usinad naabrid, me pea kunagi ei jõua selleni, et ise niidaks, sest usinad naabrid tõusevad varem ja leiavad, et muru on niitmisküps madalamalt) ja raiskab aega.

See kõik ei tähenda nüüd seda, et te peaksite loobuma muru niitmisest - mingi aja tagant on seda muidugi vaja, aga võib keskkonda mitmekesistada niites jupi kaupa - niites tihedalt vaid käiguteid, grilliplatsi, kuid jättes aia servas suuremaid lõike paar niidukorda vahele, et ka looduslilled oma kasvutsüklit lõpetatud saaks ja seemned pillatud.

Minu maakodu aiaring on oma 2 hektarit. Seda ei jõua muruniitjaga kuidagi niita, vajaks tõsist traktorit või veel paremat riista. Ühel sõbral on selline "tank" - juhid kahe kangiga - saad reguleerida vasaku ja parema ratta liikumist sõltumatult. Kangid keskel - seisad. Kangid ette lükat - liigud edasi. Üks kang taga, teine ees - pöörad kohapeal ringi. Sellisega võib välja peal tantsu keerutada nagu muiste! Eks sellistele on ka rakendusi, aga koduhoovi murul pidevat siilisoengus hoida - see ei ole ökoloogiline suhtumine!

Trimmer pole muidugi ka väga hea - sellega saab niita liiga madalalt - samas on see hea rakvereraibete ja muu vähem soovitu likvideerimiseks, maja ääre puhtaks hoidmiseks soovimatutest põõsastest ja üleliia suureks läinud raudrohupuhmast. Raudrohi ise on aga hea - võiks seda, teelehte, hapuoblikat ja muud ka keset oma muruplatsi pidada jättes mõned seemneks. Kui seemned kantud, tihedust palju, eks siis sügisepoole käib ka sellest kohast trimmeriga üle!

Jäätisevõilu

Mul oli aasta otsa Cyanogen Mod peal telefonil, läks peale selle õpetuse Desire versiooni järgi:
http://wiki.cyanogenmod.com/wiki/HTC_Desire_(GSM):_Full_Update_Guide

Cyanogen Mod  7.1 - novembris 2011

Sama Cyanogen aprillis - valija kippus ise kaduma

Revolutionary on kenasti Linuxile olemas, tuleb juurkasutaja õigustes (Ubuntu "sudo ...") käima lasta ja telefon peab USB debug-režiimis olema. Mõned koodid tuleb ka vahetada - telefonist üles kirjutada ja veebis genereerida.

Cyanogen oli täitsa hea lahendus. Vaikimisi valimisrakendus ei ole küll nii hea, seepärast tuli kasutada GO vastavat rakendust ja kontaktihaldurit. Tõsi - erinevalt HTC Sense valijast ei pea see O, Ö ning Õ tähti samaks märgiks, mis tõttu on raskendatud nende kontaktide leidmine nagu Tõnu ja Ärma.

Lisaks kuidagi jäi lukku "päästehaldur" (recovery manager - Clockwork Mod), ROM Manager ei uuendanud seda ära ja ei suutnud enam uusi asju panna ega muid operatsioone nagu SD kaardi vormindamine teha. ROM Manager näitas küll nagu oleks uus (5.0.0.7), aga reaalis oli ikka vana (2.5.0.7). Pidin uuesti Revolutionary kaudu rootima ja tegin selle lõpuks laupäeval ära.

Muidu ROM Manager pakub erinevaid ROM'e installida ja mõnesid ka alla laadida, samuti mälukaardi ümberpartitsioneerimist.

Jäätisevõilu ehk Ice Cream Sandwich 4.0.4

Peale uut ruutimist uue tarkvaraga suudab ROM Manager juba kenasti vahetada tarkvara.
Olen 2 päevaga neli korda nullist peale pannud süsteemi, nüüd enam mitte Cyanogeni siis, vaid ühe ICSi versiooni (ainult Desirele) www.sandvold.as . Oli probleeme ka - nt alul ei töötanud Wifi, siis kaamera tegi 2-3 klõpsu ja ajas kasutajaliidese segaseks. Räägitakse et võrgujagamise tööle saamine on paras jant - paljud saada olevad ROM'id ei oska seda. Pole esialgu enda omal veel proovinud - seoses Elisa uue DUOnet paketiga laekus ADSL'i juurde üks SIM kaart lisaks - suurem kiirus ja netipulga SIM'kaart ja väiksem kulu kui senine äri-ADSL.

Üks kõrvalleht

Õnneks oli installikal erinevaid konfiguratsioone võimalik testida - 4-5 erinevat kasutajaliidesehaldurit ja kaks versiooni kaamera draiveritest ning Wifist ja muid erinevaid spets-seadistusi. Lugege kommentaare - ROM Manager võib olulised pisiparandused näitamata jätta. Nt 0.6.1 oli ROM Manageris näha, kuid 0.6.1.1 oli tulnud järgneval päeval ja parandanud Wifi vastuvõtu jamad, mis sisuliselt telefoni Wifi külge ei lasknud. Päris universaalne veel ei ole, aga kõvade sammudega sinna suunas läheb.

ROM Manageri peamenüü

Mul esines probleeme kaameraga - 2-3 pilti saab ära teha, aga siis hakkab jukerdama. Viskab pildi tasku, näitab taustapilti ilma ikoonideta jne. Õnneks on kasutajaliidese haldureid umbes 4-5 ning need saab täitsa tööle.

Desire originaalil on mäluga probleem, ei mahu asjad ära. Õnneks saab häkkida siiski SD ext partitsioonile ka data, mitte ainult programmifailid ise. Vana ROM Manager seda teha ei suutnud (kuigi pakkus) - kui puhtalt lehelt installitud süsteem, siis jääb umbes 40 mega vaba. Telefonil on kirjade järgi 576 MB püsimälu. Programmidele kättesaadav on 150 MB ringis, neist suur osa süsteemiprogrammid, mida isegi linkidega mälukaardile ei saa. Kuigi see linkidega mälukaardile süsteem ei aita pea üldse - programm küll kolib ära, aga andmed jäävad põhijaotisele ja kuhjuvad. Paned siis mõned oma asjad ka ja ongi 20 MB vaba, ootad veel paar nädalat ja 15 on vaba ja ning telefon hakkab vinguma, et mälu pole.

Hong Kongi "küüruga" aku - 3500 mAh

Peale uuesti ruutimist hakkas ROM Manager tööle ja suutis lõpuks SD kaardile partitsiooni teha ja nüüd on 300 mega ruumi. Elu! Kõik lemmikud mahuvad ära ja testimiseks jääb ka ruumi! Ootan vaid suuremat ja kiiremat mälukaarti nüüd.

Uus aku sai telefonile taha paari nädala eest. Hind koos saatmisega umbes 7 eurot, tuli Hong Kongist ja asendas senise 1500 mAh kirjade järgi 3500'ga. Väga ei tunneta vahet, peamiselt tuleb see välja madala akuga - enne lendas 15 % pealt pilt tasku tihti, nüüd laseb kenasti edasi veel mõne aja ja tasku kukub pigem 5 % kandis (kuigi sinna ei lase ise enamasti asjal langeda). Esteetika polegi nii hull - terav serv tuleb välja ainult kaamera ja välgu ees, pildistamist ei takista.

Streigist ettevõtluseni ...

(Järgnev sai kirjutatud mõned head nädalad tagasi, kuid ei jõudnud kuskile ja on nüüd veidi vananenud. Panen ta siiski sellisel kujul ka siia üles, ehk töötan ümber, et ka praegu mujale kõlbaks.)

Õpetajate streik, mis ühiskonnas läinudnädalal laineid lõi ja tõmbas kaasa ka palju kaasaelajaid ning toetusstreikijaid, tekitas ühiskonnas palju poleemikat. Haridusminister teatas, et pooltel eestlastel on väiksem palk kui õpetajatel. Ning tõepoolest - see ei ole üldse uskumatu. Muret teeb palgajaotus ühiskonnas tervikuna. Head töömeest ei saa kui teda välja ei õpeta. Rohkem peab väärtustama reaalharidust - füüsikat, keemiat, bioloogiat aga ka informaatikat - alustades sellest, et juba koolis peaks õpetama lihtsamat programmeerimist. Kui lapsele loogika selgeks saab ja ta oma peaga mõelda oskab, siis on täiskasvanuna tast asja igal alal. Meie õpetajad aga ei oska ise ka programmeerida: Tartus on programmeerimine matemaatikateaduskonna üldine alusaine, aga miskipärast matemaatikaõpetajaid Tartust koolidesse ei jõua. Fookus on selles vallas pigem Tallinna Ülikoolil. Ma ei ole küll matemaatikaõpetusega niivõrd kursis, aga mulle kui programmeerimisega tegelenud inimesele on jäänud mulje, et matemaatikaõpet võiks oluliselt kaasakiskuvamaks teha sellele just programmeerimist liites. Kui õpilane suudab matemaatikavalemid panna tingimuslausete ja meetodite abil arvutiekraanil reaalset tööd tegema - kas või mängu vormis, siis oskab õpilane ka hinnata võrrandeid. Kui me reaalharidusele jalgu alla ei saa, siis me läänele järele ei jõua ka. Seda kipuvad miskipärast unustama nii (enamasti pigem humanitaarse või juura taustaga) poliitikud kui vaatlejad. Õpetajate palk ja õppekavad on selle juures kriitilise tähtsusega. Ülemise otsa palgasaajate sotsiaalmaksu vähendada on aga vastutustundetu - isegi enamik programmeerijaid ei teeni üle 4000 euro (kuigi osad kindlasti). Üle 4000 euro teenivad vaid juhid ja juhtimine - nagu hästi teada juhtimiskoolitajatelt - on kõige ebaefektiivsem tegevus firmas. Kõrgepalgaliste sotsiaalmaksu alandamise asemel peaks pigem kaaluma eraisiku poolt väljavõetavatele dividendidele osalise sotsiaalmaksu rakendamist, et vähemalt kuskilt tulubaasi kasvatada. Ega seegi väga hea lahendus ei ole, sest pärsib ettevõtlust - dividendide eest saab luua uusi ettevõtteid, investeerida. Samas ettevõtte osakapitali kohese sissemaksmise nõue mõned aastad tagasi kaotati, seega pole see täiendava ettevõtte loomine takistatud ühti. Siit jõuame aga otsapidi kokku ettevõtluse soodustamiseni. Kui läinud sügisel kirjanik Jaak Urmet Tallinna ettevõtlusametiga vägikaigast vedas, siis fookuses oli õpetaja õigus töötada läbi ettevõtte. Miskipärast meil ei soosita seda - ollakse harjunud kõike nägema töölepingu kontekstis, arvatakse, et see seob töötaja paremini reeglitesse. Või vastupidi - töötaja seisukohast on tõesti ka tööleping tihti kindlam, tagab sotsiaalse kaitse. Ometi on ettevõtlusel oma suured plussid - võimalus jagada töövaldkondi paremini: teha osalise ajaga tööd mitmes koolis korraga, kirjutada õpikuid, luua õppematerjale: kõige selle pealt on võimalik õpetajal ettevõtjana teenida 1,5 korda rohkem, hankida selle vahe pealt töövahendeid, maksta tööalaseid kulusid nagu transport. Ning viimaks maksta palka, saada ettevõtluskogemust ja populariseerida selle arvelt ka ettevõtlust õpilaste hulgas, kes tänu sellele võivad asutada edukaid välisturule suunatud väikeettevõtteid, mis meie õpetajate palgad kinni maksta võiks.

vahva! EMT üritas mu numbrit varastada!

EMT üritab raha teenida võõrate klientide enda ootejärjekorda kutsumisega.
Firma saatis SMSi: "teie numbri teisaldamine EMT võrku on peatatud. Probleemi lahendamiseks võtke ühendust ..." (lauatelefoni number, kus pikk ootejärts) :P
Kuigi ma ei ole sinna teisaldamiseks küll avaldust teinud, ei ole küll vähimatki plaani selleks. Ei saa muidugi välistada, et kunagi kaugemas tulevikus, aga arvestades nende raha-pakkidega-ahju imagot, mis turunduses välja paistab (minu EMT jne), siis tänan ei - mitte minu raha eest! Samas kui Elisa ja Tele2 on isegi maapiirkondades teinekord parema leviga...

Uuendus: EMT vastas meilitsi mõned päevad hiljem. Üks kunde olevat oma numbri pähe kogemata minu numbri üles kirjutanud avaldusse. Vastus oli viisakas, kuid selgelt eestimaalaslike apsudega: mõned käänded-pöörded veidi vildakalt. Selline suures ettevõttes tihti juhtuv aps võiks olla paremini tüüpvastusena valmis kirjutet, et eestimaalasel lihtsam vastata oleks.

Skaip teeb vähikäiku

Andke veel üks põhjus Skaibist loobumiseks! Siin see on!

Skaip 5.8 ei luba enam jagada tasuta versioonis ekraanipilti vestluspartneritele. Jah, kujutage ette, selline lihtne ja Skaibi servereid mitte kasutav funktsioon nagu arvuti ekraanipildi jagamine, mis peaks toimima kenasti otse võrgust-võrku, P2P, nagu Skaibi arhitektuur olema peaks. Õnneks ei ole kõik siiski läbi, on olemas ka meeldivad saidid nagu www.oldversion.com - sealt saab erinevate programmide vanemaid versioone tõmmata. Esmalt eemaldage muidugi uus versioon, paigaldage vana ja öelge edaspidi alati ei uuendamisele.

Kes tahab kasutada viimast versiooni, see võib muidugi pildi näitamiseks lisaks mõne VNC (on avatud versioone), TeamViewer'i (mittekommerts) või RDP programmi abiks võtta.

Diplomiveski silmapaistvad vilistlased

Ma olen ikka armastanud viidata, et majandus, riigiteadused ja juura kipuvad tõmbama kokku lausa pumbaga sisutuid karjeriste, kelle põhiline huvi on saada heasti makstud töökoht. Hea on, et riigiülikoolides on vähemalt teatud filter seal ees: motivatsioonivabad loengutes arvutiga MSNis/Facebookis/Solitaires istuvad noorsandid loodetavasti ikka läbi ei jõua. Mitte-riikliku "ülikooli" kohta oleks törts veel ettevaatlikum. Õnneks on veskite arv vähenenud, on toimunud teatav konsolideerumine, aga no kuulge, noored: minge õppige esmalt mõni tõsine eriala selgeks: hakake inseneriks, keemikuks või tehnoloogiks, õppige kasvõi elektrikuks, maalriks või trükkaliks või hankige töökogemus lihttöö alalt. Kui see olemas, siis on aeg hakata ettevõtjaks, omandada teine haridus mõnel varem mainitud erialadest ja siis alles olete väärt ettevõtet juhtima, tegelema õigusalaste probleemide või poliitikaga. (Riigiteadustes muidugi poliitikuks ei kasvatata, seda teame kõik, reaalsus on aga veidi kaldu.)

Ja siinjuures: mõistagi, kindlasti on kõikjal ka väga korralikke, intelligentseid, kõrge moraali ja - motivatsiooniga kodanikke. Lihtsalt - edu kultus ei ole tegelikult õige viis elada. Inimestel on teatav probleem kui nad ehitavad oma elu üles vaid majanduslikest põhimõtetest lähtuvalt.

Andruse esimene ülitõsine PR-ämber

Andrus lõi täna täiesti uue konteksti süsteemi. Keskerakonna veidramate populistide vastu jämedat irooniat/naeruvääristamist on ennegi kasutanud, aga kohtades, kus selleks on ka niivõrd-kuivõrd asjalikku põhjust olnud. Vähemalt Reformierakonna põhimõtetest lähtuvalt.


Täna ta justkui ajas seltskonna ja teema segamini, kuid neis küsimustes oleks pidanud just teemat vaagima. ITL (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) on väljendanud (kuigi vaoshoitult) oma vastuseisu (muuhulgas postitades Daniel Vaariku teksti), kindlasti on Reformierakonna toetajate hulgas ka tõsiseid ACTA vastaseid ja ootaks momendil nende reaktsiooni ning PR-ämbri likvideerimise katset. Kui seda ei tule, siis peaks kahtlustama hakkama "lääneraha skandaali".


Üks asi on see kui argumenteerimata isiklikuks kalduvate naeruvääristustega esineb kitsama ringi kohtumisel ACTA väljatöötamisel osalenud jurist (Tanel Kalmet) - aga just juristid peaksid ju olema need, kes oma väljaöeldavaid sõnu hästi valivad ja põhjendatult esinevad. Põhjendamatu haukumine, haiglase ilukirjandusega võrdlemine aga näitab argumentide piiratust ja eeltöö puudumist.


Igatahes, kahjuks on valimised kaugel. Näeme, mis saama hakkab ... peaasi, et ACTA fookuses püsib ja küll siis valimised lähevad ka õiget rada.


Mart Laari lapsus ja sellega kaasnenud PR-jama ei olnud minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt lähedasedki tänasele. Laar püüdis seda ka siluda kuidas vähegi andis, mõistagi jäi see ka veidi kandiliseks - otsesõnu ACTA vastu ei mindud, aga püütakse hoida veidi tahaplaanile selles osas. Õige on, ACTA on poliitikale väga ohtlik õngekonks - inimesed on kas selle vastu või neutraalsed. Fanaatilised pooldajad on tööalaselt sunnitud selleks või muidu naiivsed.


(Muide, hr. Tanel Kalmet on veidi kahtlasevõitu sugupuukoostamise veebisaidi Geni.com kasutaja ja mitmete isikute majandaja. Minu isikliku arvamuse kohaselt on sellel saidil mitmeidki teiste inimeste privaatsust ja autoriõigusi häirivalt mõjutavaid omadusi.)


Olgem ausad, kinnise lähtekoodiga kommertstarkvara tootjatele on ACTA tegelikult üsna ükskõik ja kasu ei too. Põhjendada võib seda näiteks samadel alustel, mis SOPA vastasust.  Kinnise lähtekoodiga tarkvara tootjate esimene huvi on ikkagi see, et nende toodet - tarkvara - kasutataks. Klient, kes kasutab teise tootja toodet või veel hullem - tasuta alternatiivi - vabatarkvaralist (LibreOffice, Linux) või veebiteenust (nagu Google Docs) on kaotatud klient. Parem kasutagu klient piraaditud Microsoft Office'it, vähemalt saab talt nõuda raha tarkvara ostmise eest. Vangi pandud kliendist pole ka kasu - see ei teeni enam kasumit, ei jaksa litsentside eest maksta, võibolla solvub, võtab end kokku ja läheb alternatiividele üle. Tunnistada seda muidugi tarkvaratootjad ei saa, aga mitmed teod annavad sellisest suundumusest tunnistust - näiteks tarkvara hinnalangus viimase 15 aasta perspektiivis, aga ka soodsad legaliseerimiskomplektid, soodushinnad riigi- ja haridusasutustele, kelle maksejõud pole nii hea.


Muusika- ja filmitööstusele pole praegune seis erinevalt tarkvaratööstusest piisav - kui ikka kehv film on, siis peale vaatamist seda keegi enam ostma ei hakka.  Samas - nagu muusikud (nt Metsatöllust) tunnistavad: kui tasuta ära ei anna, siis tasu eest ei osteta. Mõnede heade lugude tasuta jagamine on tänapäeva muusikaäris kohustuslik PR-osa. Kui hea lugu inimeste kõrvu ei jõua, see tähendab teda jagada ei tohi, siis ei osteta ka pileteid kontserditele ega plaate/MP3-lugusid/albumeid.

Karjuv vajadus foori järele ...

Mustamäe poolt Keila suunas minnes on tipptunnil 16-18 vahel väga tüütu teha vasakpööret. Kõige parem tee läheb Järveotsa kaudu, aga Paldiski maanteed mööda on seal päris tihe tulek mõlemast suunast. Eriti vahet ei oleks ka Õismäe tee tagumist ühendust kasutada - kuigi siiski rohkem ristmikke ja ringe. Haabersti oleks täiesti mõttetu manööver - ring ümber Õismäe. Võiks Järveotsast pöörata ka Astangu peale ja siis Astangu teelt, peale Harkujärve küla parempööret maanteele jõuda, aga siis on maanteel juba 70-tsoon, pikk Astanguvaheline ring seljataga.
Pika jutu mõte - võiks panna foori kas Järveotsa-Paldiski mnt või Õismäe tee läänepoolse ühenduse otsa. Bussidele nagu nr 36 teeks ka asja lihtsamaks. Kui eelmisel suvel Harkujärve küla pöörde juurde kergliiklustee tehti, siis kahtlustasin, et sinna tuleb foor. Ei tulnud, ainult valgustatud vöötrada, mida eriti ei kasutata ja üsna kurvi peal kah. Igatahes, Harku ja Haabersti ringi vahel pole praegu ühtki foori, mistõttu liiklus on väga hajutatud ja korralikke vasakpöördeauke väga raske leida. Võiks sellise tekitada ...

Pargiteed

Sattusin läinud nädalal läbi käima Politseipargist - see on Park hotelli ees olev lahmakas haljastatud kvartal. Märkasin, et pargi põhjapoolsel küljel on üks talitee - inimeste poolt sissetallatud diagonaalis rada, mida ilmselgelt enamik liikujaid kasutab. Selliseid diagonaalseid jalgradu on meil linnas igal pool.

Mõistlik planeerija peaks need kaardistama ning katma statsionaarseks jalgteeks - tee peaks ikka tekkima sinna, kus inimesed käivad. Mittekäidava lähedl asuva statsionaarse jalgtee peaks üles võtma.

Politseipark on algselt väga halvasti planeeritud - see on orienteeritud risti pargiteedele. Ilmselt on see prantsusepärase pargi kujunduse filosoofiast tulenev, aga linnaruumis tegelikult mittetöötav lahendus. Inimesed tulevad parki tegelikult diagonaale mööda - sest tänavad on pargi servades. Tihti kõigis neljas.

Seega on tänavate ristumised pargi nurkades ja ristumiste pealt läheneb alati kõige enam inimesi. Vahel jäävad pargi külgedele ka T-kujulised ristumised, mõistagi on hea kui park inimesi ka nendest suundadest "vastu võtab". Aga põhisuunad on ikkagi nurkadel.

Inimene, kes linnas liikudes pargist mööduma satub peab kas minema piki pargi külge (liikudes piki ühte tänavat) või läbi pargi diagonaalis järgmise tänava juurde. Muid skeeme tal sisuliselt pole - kui ta just niisama töllerdada ei taha. Võib muidugi olla vajadus risti üle pargi minna T kujuliselt tänavate ristmikult teisele sarnasele.

Ometi - mulle tundub, et kõige mõistlikum on pargi jalgteed alati ülesehitada diagonaalidele, millele pargi mõõtmete lubades saab juurde liita väiksemad piki- ja risti-parki teed niisama jalutamiseks. Meie pargid on enamasti avatud 24/7 - neil pole ümber aedu ega suletavaid väravaid. Sellistes parkides võiks kaaluda üldse piki pargi välisserva mineva tänavaäärse jalgraja likvideerimist. Sellega soodustataks inimeste korraks parki sisse minekut - mööda üht diagonaali sisse ja teist välja.

Kõrgharidusest

(Miskipärast kustutas Facebook mõned kommenetaarid ära, kopisin need välja eraldi postituseks)


Kui ülikoolid õigesti töötaks ja õigeid asju õpetaks, siis õpetatud inimesed säästaksid töökohtadel olulises koguses raha, saaksid seeläbi olulises koguses suuremat palka, maksaksid oluliselt rohkem makse ja seeläbi parandaksid tunduvalt riigi võimalusi ülikoolisüsteemi ülal pidada. Kuna palgad üldiselt on meil aga väga väikesed, siis suur osa ülikoolilõpetajatest lahkub välismaale - Austraalias puuvilju korjates elab ka paremini ära kui meil paljud ülikoolilõpetanud kõrgharidust nõudval ametikohal. Nõiaring!
Mina eelistaksin siiski paremini tasustatud ülikoolisüsteemi, rohkem tasuta õppekohti ja mis peamine - rohkem stipendiume, et rahaliselt motiveerida üliõpilasi keskenduma õppimisele. Olen ise püüdnud töö kõrvalt õppida, aga seda on ikka oluliselt raskem heal tasemel teha.


Pealegi: need pikemad ülikoolipikendajad on 90 % tegelikult töö kõrvalt õppijad, kes maksavad makse või nende pealt makstakse makse. Rahateenimise hind on pikenev ülikool ja suuremad ülikoolikulud. Kas need ülikoolipikendajad maksavad selle ise kinni või veidi tuleb juurde panna - raske öelda. Praegu on süsteem juba niigi väga kõvasti kangemaks läinud, enam ei saa pikendada lõputult. Eraldi teema on lõpetamisetapp - selles on tohutult tudengeid - mõned üksikud ained või lõputöö puudu. Kuna asjad on peaaegu valmis, siis neid välja visata pole mõtet - suhteliselt väikese vaevaga annaks nende eest linnukesed kirja saada. Samas on nende enda motivatsioon raske koht, raha nende peale ülikoolidel ei kulu - kui nad asjaga peale hakkavad, siis muidugi õppejõudude juhendajate aega läheb, aga sealt on pearaha juba üsna käeulatuses - kui ainult lävepakust üle saaks ja potentsiaalsed lõpetajad juhendajatega oma lõputööde alal suhtlema saaks!

Enamikul juhtudel ei ole ülikoolikoha hinnad ka vastavuses: ülikooli põhikulud on püsikulud: maja ja ruumid - kütmine, mööbel, koristamine, õppejõudude palgad, töövahendid nagu arvutipark on väike osa kuludest. See, et kas õpib 10 tudengit või 25 tudengit ei tee mingit finantsilist vahet. Muidugi 100 tudengit peab juba mitmesse rühma jaotama ja seega õppejõude juurde võtma.



Õppe sisu: meil on liiga palju pisikese mahuga aineid: 3-5 EAP (1,5-2,5 vana AP'd). Kui välisüliõpilasena Taanis mässasin, siis sain semestri tehtud kahe ainega: mõlemad 15 EAP. Ühes 1 loeng nädalas, teises 3 seminari. Õppejõudude kulu oluliselt väiksem ja terve semester tehtud. Ainete lõpetamiseks pidi muidugi kirjutama korralikud vähemalt 15-20 lk tööd kokku, seega õpetasid sellised ained ka paremini teadustööd tegema ehk kirjutama! Klassikaline loenguvorm on oma aja äraelanud, olulisem on seminar ja arutelu. Tundides peaks räägitama asjad läbi, arutatama õppejõu ja kaasüliõplastega, mitte lugema aabitsatõdesid.