Berliin, bahh ....

Hüvasti Tallinn, selleks töönädalalõpuks.



Olen esimest korda Euroopa suurima riigi pealinnas. Teisipäeva õhtul avanes võimalus ja kolmapäeva varahommikul asusin teele selle AB lennukiga Lindanisest.


Berliin - suurlinn. Laiad bulvarid.



Hotelli juurde jõudes tervitas meid hallipäine kihutav jalgrttur, kes meie autojuhile valjult üle tänava karjus : "ARSLOCH!" Millised emotsioonid!! Huvitav mitu cm puudu jäi, me ise lätlasega täpselt läbi toonitud klaaside ei näinud.





Jubedassse urkasse on meid majutatud. Hotelli, mis imiteerib kahekümnendate-kolmekümnendate linna luksuslikuimat peatuspaika, kuid on alles üheksakümnendatel nullis uuesti üles ehitatud. Ilmselt linna parim või Richie järel teine hotell, mida tõendab ka too mustanahaline ja valges kolmanda maailma "kuningas", kelle jaoks oli 7 mootorattaga politseieskort ja viis musta autot.

Jube urgas on see hotell, isegi tasuta internetti ei ole. Õudne!



Wifi, traadiga nett, modemi ja ISDNi pesad. Traadita telefon, telekas, klaviatuur (kõik ühe hollandi päritolu suurfirma omad). Eraldi dushiruum sissepääsuga vannitoast, vannitoas kaks kraanikaussi, garderoob. Hommikul Herald Tribune ukse sangal väljas pool ootamas. Täiselektrooniline valgustus, juhtimiseks on mõlemal öökapil sahtlid ja muidugi nupud seintel.

Ja uurige hinnakirja - eraviisil reisides oleks kahe päevaga kuupalgast õhk järel. Või veel hullem - võlavangla kaelas.



No vähemalt on hotell tsentrumis - Brandenburgi värav on kohe kõrval, sealt ümber nurga Riigipäeva hoone. Sellises hotellis elades tuleb peale tunne, et olen kommunist. Tahan lihtsamat, see on ilge jälkus ja ressursside valimatu raiskamine, mida siin kohtab.

Ahjaa - kolmas toa võti hakkas alles tööle liftis ja tuba keerama. Ma ei tea, mida need rajakad mõtlevad. Ilmselt tahtsid "lihtsat maameest" (v idaeuroopa barbarit) õpetada või naerda tema üle.