pühapäev, 15. mai 2011

Tiba hilinenud õpileping ...

1. Eesmärgid: Mis on minu õpieesmärgid? Mida ma soovin saavutada?

Lihtsalt ja praktiliselt - ainepunkte. Mida muud ikka?

2. Strateegiad/tegevused: Kuidas ma oma eesmärgid saavutan? Milliseid strateegiaid kasutan? Millised tegevused pean läbi viima, et oma eesmärke saavutada?

Eelistan mõõdukat strateegiat. Kui aega on, siis püüan tegutseda. Kui aega ei ole, siis ... ups - juhtus! Niimoodi kaugeltpidi asju tehes kisub vahepeal küll tõmbama sisse auke ka kahjuks. Palju oleneb ka tööülesandest. Teatud praktiliste asjadega olen vast küllalt hästi valmis end kokku võtma, samas need võtavad kaua aega. Teatud heietustel olen kisakõri nagu ikka, teistes võib jääda asi väga tagaplaanile. Nagu see õpileping ... ei ole tahtnud endale valetada ja kui ei valeta, siis saab leping vulgaarne, nagu ta saab ...

3. Vahendid/ressursid: Missuguseid ressursse (inimesed, materjalid jne.) ja vahendeid ma vajan, et oma tegevused läbi viia?

"Aega, aega, aega", nagu ütles V. I. L.

4. Hindamine: Kuidas ma tean, et olen saavutanud oma eesmärgid? Millste kriteeriumite/näitajate põhjal saan ma väita, et olen (ei ole) saavutanud oma eesmärgid?

Kas ma tunnen tehtud ülesandest rahulolu ja leian, et sellest oli mulle kasu?
Kas ainepunkt laekus kontole?

5. Enesereflektsioon (reflekteeriv essee): Kas ma saavutasin oma eesmärgid? Mil määral? Mis tegevused/strateegiad/vahendid töötasid minu jaoks hästi, mis mitte?

Sellele küsimusele vastus koorus osaliselt välja ja teine osa peab ootama veel veidi peale kursuse lõppu. Ahjah, lepingu küsimused võtsin praegu kuskilt suvalisest kohast - umbes esimeselt Google vastuselt. Aga ehk aitab ka nii!

Reflektsioonist veel siiski.

Huvitav on jälgida kuidas mõned kaasõpilased tunduvad ennast tõsiselt vaos hoidmas (et mulle mitte kallale karata) kui püüan seminaris diskusiooni ja arutelu esile kutsuda, kedagi täiendada või parandada. No ma tean, et meie Semiootikakursus anno domini 2002 üllatas ka õppejõude oma vahelesegamisega. Tollal see oli positiivne märk, nii nagu seda esitati. Mina ei olnud kindlasti kõige agaram vahele segaja (mida ma semiootikast ikka teadsin), aga nüüd ma segan alati vahele kui ma näen kuskil kohta kust haarata. Saan aru, et see võib vahel veidi aega kulutada ja mõnel juhul häirida, aga see ei ole kunagi mõeldud millegi paha pärast. Aitab seminarides/loengutes püsida ärkvel ja teemas sees. Võibolla see on ka "tarkuse pähe valamise" traditsioonilise ja loodetavasti sellest erineva uuema suhtumise küsimus.

3 kommentaari:

r2ndrott ütles ...

Õige sõna on "refleksioon". Samas - "reflekteerima".

lontu lõvikutsu ütles ...

Mees, ma olen düsgraafik, grafomaaniline düsgraafik, sa tead!

r2ndrott ütles ...

Ära ärritu :) Aga kes alles FB-s spelleritest kirjutas? Küllap aitab speller sindki.
Ja mind sinu düsgraafia ei häiri, see on omamoodi võluv, see häirib ennekõike sind ennast ja ma hea meelega aitaks sind sellest üle saada. Aga mis puutub grafomaaniasse, siis grafomaanide juttudel puudub sisu, sinu tekstidel on alati sisu olemas, seega grafomaaniast seisad sa päris kaugel :)

Minu blogide loend