Kuidas rongid käima peaks ...

Meedia ja sotsiaalmeedium on täis kurtmist uute rongide teemadel.

Elektrirongiliiklus peaks käima nii, et hommikusteks tippaegadeks saabuks väikese vahega mitu rongi, näiteks lääne suunast võiks 4 vaguniga koosseisude saabumised olla umbes nii:

Riisipere-Tallinn - 7:05 Tallinnas (piisav aeg, et Tallinnas midagi enne tööd teha, laps lasteaeda viia vms)
Paldiski-Tallinn - 7:10 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 7:30 Tallinnas (piisav aeg, et 8'ks südalinna tööle jõuda)
Paldiski-Tallinn - 7:35 Tallinnas
Keila-Tallinn - 7:42 (ekspress)
Riisipere-Tallinn - 7:45 Tallinnas (piisav varu, et vanalinna tööle jõuda või jõuda südalinna veidi hilinedes)
Paldiski-Tallinn - 7:50 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 8:20 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 8:30 Tallinnas
Keila-Tallinn - 8:45 (ekspress)
Riisipere-Tallinn - 8:50 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 8:55 Tallinnas

Riisipere-Tallinn - 9:25 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 9:30 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 9:50 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 9:55 Tallinnas

Õhtupoolne graafik peaks olema muidugi veidi rohkem hajutatud, siis inimesed pudenevad laiemalt mööda graafikuid laiali, tipptund ei ole nii konkreetne tipp. Sauel elades oli väga tüütu keset päeva 2-3 tunnine auk, mille nüüd uute 2 vaguniga koosseisudega peaks kenasti likvideeritud saama. Vähemalt rong tunnis peaks ikka koguaeg käima sellisel suure nõudlusega liinil nagu Tallinn-Keila.  

Muidugi võiks ka asjad nii ümber mängida, et kõikidel nendel aegadel saabuksid kaks Keilas kokkuhaagitud koosseisu: 3 vagunit Paldiskist ja 2 Riisiperest või (kui võtta aluseks ainult Paldiski-Tallinn ajad) siis suisa 4 vaguniline koosseis mõlemast. Ühesõnaga Keilas pangaks elektrirongid kokku, üks vedurijuht keerab oma ukse lukku ja läheb jaamakohvikusse kohvile ja internetti, et oodata Tallinnast saabuvat koosseisu, mille haakest võtta järgmine rong, et see siis nt Riisiperre viia.

Sama lugu põhimõtteliselt ka Pärnuga - Lelles ei peaks ootama 2 vaguniga koosseis, vaid see koosseis peaks juba Tallinnas rongi otsas seisma - inimestele tuleb selgeks teha, et nendest ustest siseneses satute Pärnusse, piki rongi veidi edasi (järgmise koosseisu ustest) satute aga Viljandisse, aga kuni Lelleni pole mingit vahet. Lelles ootab vedurijuht, võtab Pärnu koosseisu üle ja sõidab Papiniitu. Seega Balti jaamas ja mujal suuremates keskustes peaks perroonil olema ekraanid, mis näitavad kuhu viib vastav vagun. Selleks võib perroonile tekitada koosseisu pikkused eraldi värvides kujundusega tsüklid lisaks - perrooni lõik A, B, C ja D. Ekraanil näidatakse, et perrooni lõigult A-B (kahe vaguniga koosseis) väljub rong Pärnusse, perrooni lõigut C-D-(... perrooni lõpp) väljub 3 vaguniga koosseis Viljandisse.

Muidugi on Balti jaamal ammune häda, et rongidele tulek käib vaid ühest otsast - perroonidele ei saa tunnelitest ega silla kaudu. Seega enamik inimesi ei viitsi mööda perrooni marssida ja võtab tagant esimese vaguni/koosseisu. Seega oleks võibolla mõistlikum panna tagumiseks Viljandi koosseis, aga siis peavad pärnakad tervelt 3-4 vagunipikkust marssima ....

Ning veel: mõistlik on panna kuskilt kaugelt tuleva rongi populaarsesse vahepeatusse (nt Keila Lääne suunal või Türi Viljandi suunal) väikese vahega spetsiaalrong napilt varem liikuma, et korjata suurem rahvamass nt Türist, Raplast, Kohilast enne Viljandi kaugmaarongi kohale jõudmist peale. Võibolla jätta siis Viljandi rongil üldse väiksemates kohtades peatumised ära viimasel etapil, aga samas mitte teha seda tuntavalt kiiremaks vms, vaid anda selgelt inimestele mõista, et neil tasub Viljandi rongi ootamise asemel võtta Türi-Tallinn rong.

Ühesõnaga - nii peaks asjad TEGELIKULT käima.