Lammas

tarvitamiseks.

Regulus

ehk Al Qalb Al Asad oli üks neljast kuninglikust tähest muistsetele pärslastele 3000 aastat tagasi. Stregheria usundis on Regulus langenud ingel ja lõuna värava (?) üks valvuritest. Xuanyuan'i jaoks on neljateistkümnes täht. Ta on viimane täht esimese suurusjärgu tähtede hulgas.

77,5 valgusaastat meist - vaid üks inimiga.

Massilt 3,5 kordne päike - vaid mõnesaja miljoni aasta vanune. Pöörleb väga kiiresti - vaid 15,9 tunniga - ümber oma telje ja seetõttu on üsna lapik ja poolused on oluliselt kuumemad ja eredamad. Vaid 16% suurema pöörlemiskiiruse korral ei oleks gravitatsioonist abi Reguluse koos hoidmisel.

Reguluse orbiidil 4200 AU kaugusel (ehk rohkem kui 130 000 aastase tiirlemis perioodiga) on kaksiktähesüsteem kahest väikest tähest, mis on üksteisest omakorda 100 AU kaugusel ja teevad tiiru ümber üksteise 2000 aastaga. (Pluto on Päiksest 29-49 AU'd)

Pratchett on väga hea õhtulugemine muidugi - sedakorda veidi rahvusvaheliste suhete kriitiline ja suisa päevapoliitilistel teemadel. Võsa Jürka võiks lugeda.

Patrioot

Tulilind sõitis Leetu kuurordisse. Käisin tööl (ja nägin uut kolleegi - esimene neiu meie ruumi), käisin kodus ja raamatukogus (pikendamine ja "Lumevaring" ning Pratchetti "Patrioot") ning käisin uuesti tööl.

Tallinn on rahulik. Ootan reedet (elus esimest korda Soome! tõsi läbisõitnud olen korra ka enne - vanasti plaanisin ikka viimaseks eestlaseks jääda, kes Soome jõuab), esmaspäev hirmutab tagant. Fragmenteerunud on nädalad - täiesti killud on alles - kolm päeva pole ju aeg ega asi.

Jäin vähe hiljaks liigutama hakkamisega ja tulenevalt ekspressrongi graafikust maha jäämisega valisin ekspressbussi - kallis lõbu - eriti vähe sõitjaid rongiga umbes samal kellaaal. Bussi eeliseks on pimedus ja võimalus magada. Püüdsingi, kuigi vanaisa ja lapselaps pink taga pool üle vahekäigu vestlesid liialt elavalt nii suhetest kui tehnoloogiast (peaasjalikult vajas vanem mees nõuandeid/lisateadmisi). Laste tunnikontrolli koju koostama minev neiu rääkis, kuidas ameerikas 95'e aastane daam räägib oma "mehest" ka kui "boyfriendist", meil siin lihtsalt olla veidi harjumatu (alla kolmekümnestegi korral).

Lennujaama ees otsiti kanalisatsiooniluukide aluseid läbi demineerjate poolt. Iga mõnekümne meetri tagant paar politseiniku, igal pool sinivalged autod. "Laupäeva keskpäeval sõitsid Tallinna lennuväljal hiidveolennuki Hercules kõhust Eesti pinnale president Bushi korteeži (turva)autod, kirjutab SL Õhtuleht." kirjutab tobude teksti valimatult ümber peldikuseinaportaal. Hercules on ju ometi kerge 60-100 sõduri vedamiseks mõeldud turbopropelleritega lennuk - hiid ei kõlba kasutada ka tema noorema ja suurema venna C-17 Globemaster III kohta, vaid ehk ainult Air Force One (ehk Boeing 747) või C-5 Galaxy kohta, millised muide on mõlemad ühe transtpordilennuki võistupakkumise tulemused. (747 kaotas konkursi ja Boeing otsustas ta ümber ehitada reisilennukiks ja võitis sellega suurima reisilennuki tootja tiitli 40 aastaks. Airbus 380 on juba testlendamas ja tõenäoliselt jääb 747 ajastu vaid aastakese lühemaks kui neljakümnes juubel.)


Homme viin Tulilinnu arsti juurde - on teisel palavik - 80 kraadi maksimaalse pinge juures on päris jube!

Madal palavik ja parem kops - see teeb veidi valu. Kas tõstab pead seal sigarillol toidet kopsuvähk või tärkab muidu põletik? Köha käristab kui äike lisaks.

Ükskõik. Kiire on.

Lapsesuu

(juba üsna suure) lapse suu (kirjalikult):
"hertsog Magnus - poola riigijuht (venna palvel)"
"koerakoonlased - olid Põhja-Eesti tatarlased"
"mõisamehed - erilised ratsaväe üksused"


(hunnik kontrolltöid)

Ootus!

Armed assault on tšehhikeeles väljas! Saatuse kiuste ei ole mu riistvaraplatvorm veel uuendet, aga detsembris saab selle korda. Saksakeelne Armed assault tuleb neljapäeval - 30. novemberil - kuivõrd ingliskeelne vist veel ootab ja tulenevalt kahtlasest kirjastuskompaniist ei ole vist niipea loota Maarjamaa turule jõudmist, siis tuleb ehk organiseerida endale deutsche versioon. Kui riistvara saab. Indrek tegeleb keskaja lahinguväljadel - polegi tükk aega parandanud aktiivselt enesekindlust suubudes elamustesse virtuaalmaailmas. Mis siis, et mängud enam kahjuks nii hästi ei mõju kui ennemalt.

Vahel kohtad inimesi kes on võlurid. Nende olemus jätab sul suu lahti, nad on erilised. Neil on oskus võluda ehk luua võludes midagi maagilist. Neid inimesi on vähe, neid kohtad väga harva. Ja enamasti tunned siis, et sina ei oska võluda, sinus puudub maag. Inimesed, kes tunnevad, et sina oled maag, pole aga sinu arvates väärt. Nad on tavalised ja neis puudub võluri kutsumus. Enamik võluritest on sulle täiesti sobimatud inimesed, nad on hoopis teistsugused. Võttes asja kainelt ei ole sina ega võlur kunagi valmis koos olema. Olete liiga erinevad. Tunnete erinevaid kunste võlumisest. Aga võlur peabki olema hoopis teistsugune kui sina, muidu poleks ta ju võlur. Sulle teeb tuska tundmus, et kõige suuremad maagid erinevad sinust kõige rohkem. Neis on peidus jõud, mis esmapilgul vigastavad sind kõige rohkem. Tuli, mis praeb, vesi, mis kustutab.

(Fail viimati muudetud 6.07.2002 - nooruspõlve ahastuste sissejuhatus)

Desinformatsiooni kanal

"Ainult seda enda omaks hüüa, mis su ... "

Rõõmsal galopil läbi Kristiine keskuse tööle suundudes õnnestus selga sirgu ja pead püsti ajades maha ajada reklaamtahvel. Just parajalt sendimeeter sain piki pead papiga - kurdaks veidi muidugi klisheelisuse üle - Kennedy, Suur Che, Sean Connery ja nõnda edasi on tahvlitel igal nurgal. Ahistavalt madalale riputatud tahvlitel.

Usaldus on nagu oliivipuu, mida pead väetama, kastma ja lõikama, kuid saagi saad alles aastate pärast. (Ise mõtlesin välja või tuletasin meelde, aga ma olen kindel, et midagi sellist on keegi öelnud)

Sel nädalal olen tööl jälle koer ja kodus mina ise. Tööl uusi ja keerulisi ülesandeid - palju õppida taas.

* lõvi nurrub ettevaatlikult ja tasa *

Rääkisin eile ühele armsale inimesele muuseas Kubricust. Mõtlesin, et viskan siia siis lingi - IMDBsse. Nimelt praegu kopipeistisin IMDB linke pöffi kommentaaridesse, väike abi sõbrale. Ja veel üks lõige Kubricu filmograafiast - tuleb välja, et veidi eksisin kirjelduses - kokku on 16 filmi ja järjekord veidi teine keskel:

A Clockwork Orange (1971)
2001: A Space Odyssey (1968)
Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb (1964)
... aka Dr. Strangelove
Lolita (1962)
Spartacus (1960)
... aka Spartacus: Rebel Against Rome (USA: poster title)
Paths of Glory (1957)

(Viimane neist oli vähemalt PÖFFi kavas ja see oligi sissekande ajend)

Tund istumist Tapal, sest rongijuht tahtis inimest tappa. Vist - igatahes inimene viidud kiirabiga haiglasse ning rongijuht politseisse seletuskirja kirjutama.

Passin ja meenutasin emtsioonide ajel tehtud hulle tükke minevikust. Ühega neist seostus bussiõnnetus Türil (kus ma olin kutsumata külas Jüril), mil valge turumüügiputka bussi ette hüppas ja põrkest ennast vedanud "pirukaauto" tagaklaasi lõhkus. Tulemiks ähmis bussijuht, unised ja hämmingus reisijad, tund ootamist ja teine buss Tartusse.

Annelinn

Vaade ühe Annelinna kooli aknast. Läbi vihmase klaasi, ehk teen kunagi parema.

Otsused on tehtud - hakkan siin käima kümme nädalat jutti, kaks päeva, 2-3 tundi päevas. Reedeti ja esmaspäeviti, sest tunniplaaniga sobib sedasi kõige etemini.

Traatides

(no peaaegu!)

Hallitanud hambapasta

Nägin mõned ööd tagasi unes, et mu (samblarohelise poolläbipaistva) pasta tuubi seest tuli osaliselt sinakas-valkjat massi. Nagu osa hambapastast oleks hallitanud või muidu pahaks läinud. Naljakas.

Välja mäng

Ma imetlen. Ma imetlen, kuidas kaks mõneti vastandlikku persooni mängivad oma rollid välja. Isik, kes tituleerib end paremkonservatiiviks ja isik, keda võiks pidada anarhistiks (olgugi, et ta on samal ajal ka kapitalist ja ladude üle korra hoidja). Ma tegin paar viga - ühe teadmatusest, teise võibolla emotsionaalsest rõõmust, mis mind hoopis teistel põhjustel täitis. Ma olen teinud pattu.

A. soovitas mul üritada kirjutada lõhedest, püüda neid siluda- minu kogemused esseistikas, märgiteaduses ja ajaloos andvat selleks piisavalt alust. Ma ei tea. Ma ei taha üleinterpreteerida ja kuigi mulle kinnitati, et ma olla neutraalne persoon, siis ma adun oma enda anarhistlikust, võitlust võimuga. Samas tunnetan, et mind respekteerivad mõlemad pooled - ehk selle pärast tahan siin karjuda, et mulle just tõepoolest need mõlemad isikud nii väga imponeerivad oma rolli esitusetega. Tõenäoliselt ei ole ma siiski neutraalne, mu isik kaldub ühele, teine ei ole teps mitte käitunud halvasti (ja pigem vastupidi) minu isiku suhtes. Pigemini on mul põhjust olnud solvumiseks isiku peale, kellega mu poliitilised vaated ehk paremini sobivad.

Ah jätame ...

M.'i sõnad käisid must üsna läbi, kuid tõenäoliselt oli too E. selle tõesti ära teeninud. Tema ignorants süsteemi vastu oli läinud liiale. Mina ei suudaks nii, poleks mõtet kuuluda süsteemi. E. vastus ületas aga piiri, mida kunagi ületada ei tohi. Minuarust.

Korgid

(tühistest asjadest, sest tähtsad on ... tähtsad)
Täna avasin rohkem veinipudeleid kui vist kogu senises elus kokku - ma arvan, et oma kolmkümmend.
Baarimehe amet ei pruugi olla mu lemmik, aga täna võinuksin seda teha kasvõi kauem. Lihtsalt viis tundi eilset und annab tunda.

Kahtlen - järelikult olen olemas

(kes see oligi? keegi valgustaja? või pöörasin ta mõtted segi ja peapeale? ei tea, aga sobib mulle loosungiks küll)

Siin väikese tänava ääres puumaja kolmandal korrusel tundub vahel värisevat põrand. Suurlinn. Aknataga on sügis - kollaste lehtedega tamm (?) tagaplaanil ning tumepunane pihlakas ees. Taustaks spordiplats ja taamal suured hooned. Siin on midagi mõnusat, aga ometi jääb midagi karjuvalt puudu. Mitte siin, aga ... mujal.

(kohvimasina juures räägib miski naaberfirma mees teisele, kuidas ta oli 20 aastat abielus ja siis hakkas naine kõvasti raha teenima ja ämm etteheiteid tegema - elu ei kõlvand enam elamist ... veidi hiljem suri lapsepõlvesõber ja nüüd polegi enam midagi ... ja siis hakkab rääkima autodest ja nende garantiist)

Lippasin üle tänava Toomkuninga poodi. Vaja midagi hambaalla ka hankida - jõin kohvi hoolimata mu tervise mitte just parimast vastupidavusest selle vererõhku tõstvale toimele. Praegu on aega ...

Tänava otsas särab iseenese ja laenatud valguses rahandusministeerium - ehakumast ja põlevatest tuledest vaheldumisi. Ehk nõnda ongi ilusam - loomuliku ja ebaloomuliku sümbioos klaaskehal.

PS: Kas seda nimetatakse isiksuse lõhestumiseks, kui mul on külmikus pooleks (Imperial) Portereid ja Cubat? Et ei oska otsustada, kas tsarism või kommunism?

Sümptomaatiline

(mitte, et mulle meeldiks see keeruline võõrsõna)

Viide või asiiseeneses.

Hariduse probleem.

Raiskasin eile mitu tundi enda ja tüki ka ülemuse aega putukatõrjega, mille taustaks oli hariduse probleem. Kuna ma olen alustanud oma tutvumist arvutimaailmaga keeles, kus võib võrrelda nõnda:

KUI TEKST="tekst" SIIS ...

Aga nüüd viimased kaks aastat olen õppinud ja veidi ka töötanud keeles, kus TEKST ei ole tekst ise, vaid on viide tekstile. Seega:

"tekst"<>"tekst" (ehk TEKST!="tekst", kuigi ennist omistati TEKST'ile see väärtus)

sest kuigi märgid on samad, siis nad asuvad erinevates kohtades ja seetõttu ei loeta neid võrdseteks. Hullemaks teeb asja see, et teksti võib ikka liita:

TEKST=TEKST+"tekst2";

või isegi:

TEKST=TEKST+TEKST;

Aga võrdlemiseks hoopis:
TEKST.ONVÕRDNE(TEINETEKST) (õige/väär)

Oh ... see ei ole töö. See on põgenemine mõtete eest ja selle paksu tuituuue ja kalli andmebaasiraamatu eest, mida - ma luban - kohe lugema hakkan! (Tööajast! jee!)

Aga enne ütlen, et Tarmo ja Toomase laulutekstid on väga head ja ilusad. Olen vist ise neist mõjutatult kirjutanud vähemalt ühe luuletusekese.

Hajali ...

Kummaline, kuidas vahel ...

Reedel - hilisõhtuses rongis - hoidsin kahte kolmandiku rahakoti sisust (täpsemalt rongipileti raha) toolil koos oma asjadega - viibides ise vaguni teises otsas, sest (ajaloolane/ajakirjanik/politoloog) A. R. keda ammu näinud polnud oli samasse vagunisse sattunud. Õnneks on inimesed ausad - vähemalt kui neid vähe on. Ja mõneti oli mul ju silm ka peal... poole vaguni pealt vesteldes tuttavaga.

Teiste inimeste unustamine aga mõjub vahest heasti - tühjas vagunis oli enne reisijate saabumist EE täielik komplekt - üle poole sõidust läks selle kaela. Vahelduseks "Jääalasile", mille olin M.M.'i soovitatud "Lumevaringuga" lihtsalt pealkirja märgilise sarnasuse tõttu segi ajanud. Rohkem fantaasiat ja vähem küberpunki - kuid ehk oleks küberpunk - mitte liiga raskekaaluline (nagu W. Gibson'il) hea. Või ... "Alexis Sorbas" (vaatasin juba andmebaasidest välja - täna ehk toon ära).

Nädalavahetus - mittemidagitegev puhkus - teisel päeval arendasin oma teadmisi swing'i kasutajaliidese komponentide kasutamisest. Veidi ja vaikselt.

(neljapäeval ristiti)

Hea Uus Elu.

Vabadus pidi olema see, kui sul pole midagi, mille üle muretseda.

Vabaks teeb kokku jooksmine - hetk kui kõik töötav äkitselt töötamast lakkab ja andmed hävivad.

Või hävitad.

Juhe seinast välja.

Ja tekib Hea Uus Elu. (Ühes oma unistustega.)

Mul ei ole midagi huvitavat ja ainukordset kirjutada, istun rongis - teise klassi salongis - Tulilind süles. Lõpetasin Pelevini 34/43. Oli hea, lõppes nagu ikka Pelevinlikult. Lõpud on okei, aga raamatuid ei tasu lugeda teps mitte lõppude pärast. Lõpud on uued algused, õnneks ei tee nad enam sedasi haiget kui nooremast peast lugedes, kuid nad siiski teevad. Inimene harjub kõigega - isegi lõppemisega.

Ei - mulle ei meeldi tarvitada sülearvutit süles.

Sain täna lõpuks kätte oma kolm nädalat oodatud hiire - läikiva, kergema ja väiksema kui vana MX710. Punase silmata hiire LX7. Võibolla seda deemonlikuma, et tema punasest silmast on saanud must (infrapunane?).
Naljakas võib olla kulutada üheksa krooni sõiduks Lillekülast Balti jaama, aga üle väga paljude aastate oli see esimene kord sõita elektrirongiga. Siinjuures tuletan meelde ühte hiljuti läbibloogitud reklaami - nüüdseks olen seda pea igal tänavanurgal nägema hakanud. Tundub, et elektriraudtee ei austa oma töötajaid, vaid teravahambalisi kopivraitereid ning trükikoda. Võinuks parem oma töötajate palka tõsta - liiga inteligentsed reklaamid ei too piisavalt originaalsuseta tuimaks tööks võimelisi klienditeenindajaid ning rööpavahtijaid.

Pintsaku ja lipsuga tööl käia on vinge. Tekib inimese uhke tunne. Tsiviliseeritud loom. Pai hingele ja julgustuseks tegema uhkemaid asju. Olemaks veelgi töökam.

Tapa sai läbi. Pelevini otsa Rohani "Jääalasi" - midagi fantaasia valdkonnast. M. M. justkui rääkis sellest kui küberpunklikust teosest, aga mina küll küberit ei näe. Tee või tina. Punk on alasti!

(kirjutet hetk enne ja pärast Tapat, kella kuue paiku)

Hõissa pulmad!

Täna sõitsin Tartusse hommikuse rongiga, B. juhtus samasse vagunisse. Tore oli veidi lobiseda ja veel toredam oli suubuda tagasi Pelevini raamatusse.
Kella kahest kaheksani olin peaasjalikult seotud I. pulmadega - kirikus, hotelli restoranis. Toreda kitarrimängija oli I. leidnud, kohe maru toreda.
Eile pärast tööd tegelesin lukuasjandusega. Lasin kopeerida kaks võtit (kokku 190 kr) ning otsisin I. ja S.'i jaoks pulmakingitust. Mõtlesin koogivormide ja tööriistade riiuli juures. Kingiks koogivormi ja ütleks, et: a) I. peab nüüd ilusa ja targa ja finantsiliselt kindlustatud ametiga abikaasa jaoks kooki hakkama küpsetama b) kui abikaasa üle käte läheb (ja kooki ei tee või pudrunuiaga ähvardab), siis oleks I.'l kasulik omada spetsiaalset terashaamrit vastuandmiseks.

Liigne iroonia pole hea, tekitab veel kommunikatsiooniraskusi - seepärast kinkisin kolm väikest tabalukku ja ühe suure hiiglasliku.

Sügiskool

Neljani öösel tantsupõrandal. Mitte, et ma oleks olnud miskises tugevas tunnetelaviinis, aga füüsisele oli suur koormus ja tore oli. Semiootika sügiskooli seniseks suurimaks meeldejäävaks asjaoluks kiskus jääma küll kolme salli kadumine - loodan siiski, et ehk keegi nad kuskilt välja veel leiab - bussi ma neid ometi ei jätnud, Vanemuise ees tänavale ei poetanud ja maniakaalseid kleptomaane meil ehk semiootikute seas ometi ei ole.

Sallid:
a) villane, punast värvi, mustade ja (punakaks värvunud) valgete risti triipudega
b) must puuvillane sall EENET'i logodega otstes (umbes sellised: http://www.eenet.ee/EENet/assets/images/eenet_logo.png, aga mustal taustal)
c) lilla põhitooniga, väikeste värviliste triipudega lisaks

(hüvitan vaeva - sallide kadumise tõttu on kurk siiski juba haige, aga veel haigemaks ei tahaks teda ajada)

Tegelikult oli väga tore sügiskool. Paljud kursakaaslased ja vanemate kursuste inimesed kahjuks enam osa ei võta, aga eks nooremategi hulgas on kõva enamik nägusid tuttavad juba. R. ja T. käisid ka ja käisid esimest korda. R. lubas osaleda ka tulevikus ja pidas väga lugu. Kohtumiseni sügiskoolis 2007!

Pühapäevaõhtune varane kiirrong ei ole kõige mugavam sõidu viiss - kitsamale pingilegi mahutatakse kaks inimest ja on seisjaid). Balti jaamas on vahvad uued Elektriraudtee värbamiskuulutused - loosung on umbes siuke, et aga mina võin kinnisilmi tallinnast keilasse sõita - ja peal on rongijuht, kes naeratab ja kelle käed on silmadel (homme pilt - või millalgi kui laen kaamera tühjaks).

Ees ootab töönädal - keset töönädalat sõit Tartusse pulma (õudne! kõik loobuvad oma kallist poissmehepõlvest!).

"Söömine on ainus töö, mis toidab. Tee seda tööd armastuse ja hoolega!"

(1230) Mulle vahib suurelt kinolinalt vastu rott, käppade vahel tükk midagi kollast - võibolla juustu. All on pealkirjaks olev tekst. Ju siis rotike töötab hoole ja armastusega. (Oi - tegin pildi ka - kõrvalt juba Andres kommenteerib, et nagu kodanik Kane'is - suur plakat, väike inimene. Kõlab nagu orwellik "Suur Vend", aga rõõmustaval kombel - hoopis mitte.)

Tegelikult on oluline võimalus. Mulle on alati meeldinud võimalused ja tänases ilusas päikselises talvehommiku optimismis tekitab SS (jälle vastupidine assotsiatsioon) ainult rõõmu. "Ekspert ei pea ütlema, mis on tõde ja mida pea tegema. Ekspert peab välja pakkuma võimalusi." (Umbkaudne tsitaat E. V. suust, kes K.K. rollis pildi all näha on)

(1500) Pahatihti õnnestub mul vihastada end "teaduse" ja "teadlaste" suhtes, kes oma kitsas pilgus maailmale ei suuda teha muud, kui tuua välja "tõde", millel on selge vorm - teadusliku töö ülesehitus, kindlad seisukohavõtud ja lõpptulemus. Aga olgem ausad - lõpptulemus ei ole olemas. Meie sõnad on mitmetimõistetavad.

Rongis lugesin eile Pelevini 34/43 - hea ehtne Pelevin! Nauding! Kurdan veidi, et kirjanikuhärra on liiga hästi selgeks saanud kirjutamise - liiga hästi! - liialt loetavas vormis. Sellise - liiga bestsellerlikku suunda hakkab noor vanameister suunduma, aga ikka on hea. Väga-väga hea. (Peaks vene keelt õppima - nagu ikka.)
Teisalt häirib mind veidi tsetseenide Issa ja Mussa kujude saatus. Ühest küljest nägi alguses neid suhteliselt positiivsete kangelastena, kuid teisalt nende lõpp läbi "ametlike struktuuride" esindajate maalis Issast ja Mussast üpris negatiivse pildi. Kahjuks ma eilsele SSi filmiõhtule ei jõudnud - seal olla näidatud filmi vastavast teemast, kuidas tänane Venemaa on kaukaaslastest (eriti tsetseenidest) negatiivse pildi manamisega ametis. Huvitav, kas Pelevin kirjutas oma raamatut iroonilisest aspektist (mulle tundub, et kirjutas) või mõtles seda tõsiselt. Vähemalt liiga paljud saavad seda mõista tõsiselt, ma kardan. Lihtsad inimesed, või õnneks ehk "lihtsad inimesed" jäävad tõsiselt allapoole Pelevini tõelist mõistmist.

Sel nädalal käis kuskilt ajakirjandusest läbi uudis, et depressiivsed inimesed on hommikuti optimistlikumad. Et pessimistlikult magama minnes toodab öösel keha vastavaid optimismi ja rõõmu tekitavaid ühendeid. Täitsa tundub tõene. Või on see tänane ilus päikseline ilm siin mägi-eestis, metsade vahel. Kotkapesas (Jälle väike natslikseos, aga samas on alpi kotkapesa ainsaks analoogiks Maarjamaal just see Kääriku puhkekeskus küngaste peal.) Siia sõites tekkis veel üks mõte, et kas mitte kesk- ja muinasajal meil siin põhjamail sõjakäike just talveti ei tehtud mitte üksnes (jääst) "asfaltteede" olemasolu tõttu, vaid ka seepärast, et siis võis optimistlikust sisendava valge lume abil suhtuda optimistlikult oma jõusse. Rahu oli ju vaid "meie" võit, nagu alati. Tõeline rahu on konkurentsi puudus.

Ettekanne.
(1600) Taas sattusin Raivo Vettiku teemagruppi - ühiskond. Sel korral on kolme aasta taguse Euroopa identiteedi asemel Venemaa ja tema messianism. Kas Eesti peab ründama, olema vastu ja kõva kivi või veidi järleandlikum, mõistvam? Putin sissepoole: teravalt nõukogude meelne. Väljapoole: mõistlik reaalpoliitik, saab aru olukorrast ja ebamugavatest oponentidest.

(1730) Mina: (eesti) marurahvuslik arusaam Venemaast: venelased on poolestsaadik someugrilased, kes on poolvabatahtlikult-poolsunniviisiliselt ja läbi hariduse ning kontaktide võtnud üle slaavi keele ja kultuuri ning venelaseks olemise identiteedi. Seega võivad arukad, mõistlikud Eesti venelased sama hästi heade "präänikute" olemasolul soomeugristuda. Taassoomeugristuda ehk eestistuda. Muutuda esmalt identiteedilt eestimaalasteks ja edasi eestlasteks. Lõpuks on peale Põhja- ja Liivisõda juba väga paljud venelased integreerunud eestlasteks.
Aga palun väga - kui mõni ei taha eesti keelt õppida, siis elagu siin - aga kodanikuõiguseid ei saa - mis teha. Või kui siin sündinud on, siis saavad, aga ajapikku muutuks elu üha kehvemaks. Mitte diskrimineerides, vaid lihtsalt kogemata ... sest üha vähem osatakse nende keelt, vajatakse seetõttu nende tööjõudu.

Trotsi ei tohi lasta tekkida. Samavõrd ei või asja päris vabaks lasta. (Õudne - vahepeal tundub mulle, et ma mõtlengi nii marurahvuslikult, teisalt ma arvan endiselt, et marurahvuslus on rumalus.)