Täna sõitsin Tartusse hommikuse rongiga, B. juhtus samasse vagunisse. Tore oli veidi lobiseda ja veel toredam oli suubuda tagasi Pelevini raamatusse.
Kella kahest kaheksani olin peaasjalikult seotud I. pulmadega - kirikus, hotelli restoranis. Toreda kitarrimängija oli I. leidnud, kohe maru toreda.
Eile pärast tööd tegelesin lukuasjandusega. Lasin kopeerida kaks võtit (kokku 190 kr) ning otsisin I. ja S.'i jaoks pulmakingitust. Mõtlesin koogivormide ja tööriistade riiuli juures. Kingiks koogivormi ja ütleks, et: a) I. peab nüüd ilusa ja targa ja finantsiliselt kindlustatud ametiga abikaasa jaoks kooki hakkama küpsetama b) kui abikaasa üle käte läheb (ja kooki ei tee või pudrunuiaga ähvardab), siis oleks I.'l kasulik omada spetsiaalset terashaamrit vastuandmiseks.
Liigne iroonia pole hea, tekitab veel kommunikatsiooniraskusi - seepärast kinkisin kolm väikest tabalukku ja ühe suure hiiglasliku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar