Puruksmaksmise oht - 227 raha, aga sain siiski Tartusse - Tallinnas tormasin bussijuhi soovitusel üle jalakäijate fooride laine (üks neljast oli punase tulega parasjagu) ja jõudsin kuidagi täpselt samal ajal väljuma hakanud Tartu bussile. Tegelikult tegi päeva teine bussijuht firmale külma, aga umbes 60 kr ülekuluga jõudsin kindlalt ja turvaliselt Dorpati üle poole tunni varem kui tund hilisem spetsiaal buss, mis võibolla oli tuubil täis ja poleks mind ka pagasisse mahutanud.

Täpselt täna hommikuks oli kaamera aku tühi. Täiesti - ja eile veel ei olnud isegi poole peal indikaator. Seega jäävad ära pildid mässlevast merest, pähklikoorekese (Harilaid või igatahes üks laidudest) sõidust (oi kui kaua pole laid tüüpi laevadele sattunud!)

Pilte näete kunagi hiljem (homme hilisõhtul?) ... aga neid on palju ... liiatigi palju.

Mul on kiusatus öelda mõni krõbe sõna. Aga äkki siiski ei ole selleks põhjust, nädala alguspäevil selgub. Igatahes olen relvastatud argumentidega.

Selle asemel ehk popim teema momendil.
Tulin eile Ajakirjandusmaja alt läbi, sest Liivalaia oli kinni. Ristmikul seisis kaks-kolm tuledes vilkuvat trammi, aga pöördusin võimalikult ruttu kodu suunas. Ansip läks ikka väheke liiale vast "nõukogude" provokatsioonile allumisega, või õieti oli "nõukogude" vastuprovokatsioon ootamatult tugevam kõigest ennustatust. Minu arust võinuks valada lihtsalt ühe korraliku Poola ohvitserimundris laiba pronkssõduri jalgealla ja vahetada pea välja julma ja irvitava vastu. Või panna kõrvale samavõrra Tallinna vabastamises osalenud (sest mingit vabastamist ju polnud) USA ning Inglise mundrites sõdurid - veel suuremad ja kurvemad. SS Sturmbannführer Rebase pronkskoloss võiks muidugi ka olla - nii kaks korda kõrgem Aljoshast, et üle vöö teine ei ulatuks, aga see oleks selgelt juba ka rahvusvahelist protesti kutsuv aktsioon ning võimaldaks "nõukogude" propagandal veel lärmi tõsta. Lisaks satuks fašist Aljosha kõrval õigustatult värviga määrimiste ja muude pahategude ohvriks. Jänki või britt võiks muidugi ka sattuda, aga nende karm saatus mõnitaks ainult "nõukogude" inimesi endid.

Westerdam

See on Westerdam, Hollandi Ameerikaliinide kruiisilaev, millel töötab K. Ta pildistab seal turiste ja poseerib turistidega erinevates merendusega seotud mundrites, et neid koos saaks pildistada. Tal on tööandja poolt kõige vingem Nikoni kaamera. Ka läks Eestist 2006. aasta jaanuaris, viimase peo, kus teda võinuks näha magasin kahjuks maha. Ta pidutseb minu arust liiga palju, on tõeliselt friiki ja populaarne.
Westerdam on ainuke kruiisilaev, mida ma olen veidi pikemalt jälginud. Temast koguni mööda sõitnud (Turust Toikasaarele teel olnud Siljalaini laevaga). Ka Westerdam oli teel Toikasadamasse, tundus ehk vanem, aga eksisin. K. ütleb, et enamik meeskonnaliikmeid on Eestis käinud (seoses reisidega) ja turistid teavad ka Eestit, aga tema tunneb kõige rohkem puudust ühest eestlasest - laeval pole kedagi peale tema. K. tiirutas Westerdamiga Kariibimere saartel, praegu on ta Itaalias ja Westerdam istub kuivdokis ja peal on remondimehed ning ehitajad. Varsti hakkab Westerdam sõitma mööda Vahemerd - sedasi kogu saabuva suve.
Veel pilte Westerdamist.

København

ootamatuid üllatusi pakub elu ...

Niisiis tundub, et avaneb võimalus sõita pooleks aastaks elama ja õppima ühele Läänemere saarele.

Võimalikud õpivalikud:

Viking Age in Denmark: History & Archaeology
The History of Scandinavia 1520 to 1720
Computer games and synthetic environments
Visual Culture in the Digital Age
Intensive course in computer game development

Peaks ehk paar ainet välja valima ning nende abil rohkem ikka lõputööle keskenduma. Visuaalsed kunstid ja arvutimängud ühendavad endas semiootika, pedagoogika ja veidi ka programmeerimisalast mõtlemist

Liiklusterrorist või -ohver?

Sõitsin piki Väike-Ameerika tänavat Mustamäe suunas ja olin juba jõudnud ühesuunalisele poolele tänavast - seepärast sõitsin kõnniteel. Kuulsin Koidu tänava ristmikule lähenedes auto häält ja vajutasin tagumist pidurit, mis oli märg ja ei tööta kõige paremini - olen vist selle kuu-pooleteisega juba suutnud klotse palju lihvida. Niisiis olin veidi hirmul, et sõidan autole küljelt sisse, aga auto jäi kenasti ristmikul seisma ja arvestasin, et viisaka liikleja kombel laseb mind läbi - ta peab ometi peateed ületavat jalakäijat/jalgratast läbi laskma - seega pigem lisasin veidi kiirust ja pöörasin seisva auto ette. Täpselt siis, kui ma poole meetri peal otse seisva auto ees olin - vajutas juht gaasi. Tulemuseks kaheksas esiratas ja saja kilone mees (kaasa arvestades riided ja kandami) auto kapotil. Autojuht tuli välja ja oli pahane küsis, mida ma vastassuuna vööndis teen, aga jalgrattur ju võib sõita kõnniteedel? Mina ütlesin, et minu arust jäi ta seisma ja andis mulle teed - tema tunnistas, et vaatas üksnes sinna, kust ühe suunalisel tänaval autot oodata võis. Mina eeldaks, et ühe suunalise tänava ristmikule jõudes peaks siiski vaatama mõlemas suunas, sest sellisel ristmikul peaks ju ka jalakäijatele ja jalgratturitele kõnniteelt teed andma, või mis?

Pean ka endale muidugi veidi tuhka pähe raputama ettevaatamatuse eest. Ilm oli raskelt koera ilm ka.

Igatahes tulemusena tagusin Kotkapoja 2 hoovil kaheksaks esiratast sirgeks vastu tänava äärekivi. Kuidagi vedasin end koju - üks põlv on tõsisemalt marraskil, teine vähem ... Esiratta peab vahetama või tõsiselt seda ümber pingutama.

Lisa:
Äkki oli üleeilne rott, kes jooksis eramaja aiast kõnniteele ja mind nähes tagasi tormas, selleks halvaks endeks, mida ma tähelepanuga silmas oleks pidanud pidama? Ei, tegelikult peab muidugi alati hoolikam olema.

(Kõne daamidele)

Meie ajal ei tähenda naine olemine kolme saksakeelset k'd – kinder, küche, kirche.

Meie ajal ei tähenda mees olemine duelle rapiiride ja püstolitega.

Ajad on muutunud ...

Meie ajal tähendab mees või naine olemine programmeerimisraamistiku tundmist või suutmist toime tulla hulga juriidilise tekstiga täidetud paberitega. Töö tähendab inimest, sest tegi ahvist inimese. Töö tõestab meid inimestena – oleme daamid või härrad. Töö on meile võrdne, töös oleme võrdsed.

Aga siiski on kõigis midagi erilist ... erilisus teeb ebavõrdseks ja ilma ebavõrdsuseta pole edenemist.

Töö ei ole kõige mõõdupuu ... on asju, mida me tunneme oma vaistuga, asju, mis mõjuvad meile läbi kogu elu.

Röövel Rumcise ei lubanud naistel pealt vaadata, kui tema kangelasteod nõudsid jõu tarvitamist. Keegi antiikrooma kindral öelnud kunagi midagi sellist, et kogu maailmas valitsevad mehed naiste üle ja juhivad perekondi, kuid meie – mehed, kellele kuuletuvad leegionid ja kes valitsevad maailma – meie üle valitsevad naised.

Igalühel meist on kuskil keegi, kes meile mõjub. Teeb meid, kes me iga päeva raskustes tugevad oleme - natuke nõrgaks.

Igalühel meist on oma lemmiklilled.

Väike Prints arvas, et lilled on lihtsameelsed, et katavad end okastega, millest pole kasu, sest hoolimata okestest söövad lilli lambad.

Tänapäeva lilled ei ole lihtsameelsed, aga ometi on okkad jäänud.

Ka tänapäeva lilled vajavad kastmist ja hoolt, ometi vajame ka tänapäeval lillelõhna ning lilleilu.

Aitäh daamid, et te meile seda pakute!

(Sai ette katntud 20. aprilli kuu päeval anno domini 2007)

Appi!!!

Lõik just saabunud emailist:
"Kirjutan Sulle, et teada anda teaduskonna/osakonna positiivsest otsusest
Sinu vahetusüliõpilaseks kandideerimise osas:) Tuleb tunnistada, et ma
ei ole veel jõudnud üle kontrollida teaduskondade/osakondade välja
valitud üliõpilaste arvu/õppeaja pikkuste vastavust ülikoolidevahelistes
lepingutes sätestatuga. Lepingud olid küll aluseks osakondade
koordinaatoritele, kuid ootamatuste vältimiseks tuleb mul siiski üle
vaadata, et kõik lepingutes kirja panduga klapiks."


(Teise poole pealt olen ma kuri-paha ja masenduses lauludega, sest mu ülimalt halb mälu ei suuda kuidagi sõnu pähe õppida vaid tahab neid parimal juhul ümber jutustada. Minu igakülgne austus inimestele, kes suudavad laule selgeks õppida ja neid esitada - veel hullem - koguni esitada neid samas end kõrval muuskikaga saates! Minu halb suhtumine enamikku muusikasse on muidugi teada, pariootlikud laulud saavad eriti piki päid ja jalgu! Piki päid ja jalgu ei saa iroonilised, huumoriga tehtud ning kannatustest/tunnetest rääkivad laulud, kui nad on hästi tehtud ja pole sisutühjad.)

Vaade "sitile" roostetanud postide vahelt

Reede õhtul peale poolt ühtteist Zavist kodu poole suundudes pöördus minu poole keegi Raido, tahtis justkui midagi, aga kuidagi ei suutnud väljendada, mida tahab. Tahtis midagi küsida, aga pigem huvitas vist jutuajamine, sest küsimus (minu nimi) ei saanud kuidagi teda aidata. Ma ei ole vist kunagi varm nii ahistavat purjus inimest näinud, asi lõppes sellega, et ta kippus mind süüdistama vihkamises ja takistas mul tunduvalt liikumist piki Rüütli tänavat edasi. Mul ei jäänud üle muud kui pargitud autode servataha kaduda ja lahkuda, koos õnnistuste ja millega iganes.

Ma olen end ikka heaks inimeseks pidanud ja olen nõus ohverdama 5 minutis oma aega, kui inimesel on probleem. Inimesel, keda ma ei tea ja ei tunne. Tuttavatele muidugi alati rohkem aega. Prioriteedi järjekorras. Aga kui inimesed ei suuda selgelt väljendada oma vajadust (suitsule tuld? okei, saanuks isegi pakkuda siis, olgugi, et olen mittesuitetaja, vastata mõnele antud linna geograafiat puudtuavale küsimusele? okei), aga ometi ... minu huvidevaldkond on kontsentreeritud ja eeldab suhtlemiseks veidi kainemat olekut isegi siis, kui inimene kuulub samu huve jagavasse seltskonda otsakest pidi.

Ahh ... pipar.


Igatahes negatiivsed emotsioonid.
Reede-lauba möödusid unisena loengute ja seminaride tähe all. Nädala teise poole unenormid olid igapäevaselt rahuldamata. Taas mängisid vanad mehed seminarides mobiiltelefonidega ja pildistasid. Naine kandis CCCP'i kirjaga punast dressipluusi. Ja sellistele usaldame me oma laste füüsilise harimise kehalise kasvatuse tundides? Oh, jätkem need parem ära!

Mis on keelele olulisem, kas see et mõne sõna vorm kõlab kokku või on tunnustatud keelespetsialistide poolt? Minu arust on olulisem selle sõna kõlavus ja mõistetavus. Kasvõi sõna "lavu" (ehk lavasid). Andestage mulle, et tikun teie mängumaale, lugupeetud keelespetsialistid, aga lõpeks olen minagi õppinud keeleteadust - üldist keeleteadust Ferdinand Saussure'i järgi koos mõningate teiste mõtlejate ideedega.

loomalood

Piki päid ja jalgu ...

piki päid ja jalgu ...

teenitult.

Kahe asja eest. Teise pärast ei ole muret, lõpuks pigemini auhinnati, sain olla büünel ja särada. Kiitust.

Esimese asja pärast olen murelik. Olen liiga rahale mõtlev, aga on vaja pühendumist, on vaja tuld. Selles on tuld, vaieldamatult on tuld, aga sunniga ei taha tuli hästi loita. On vaja õppida armastama ilma end sundimata. Ma tahanvaimustuda ... tahan-tahan-tahan! Pool asjast on vaimustav ja hea, ma pean kuidagi õppima hakkama saama ka teisega ... Sellest Sõltub Tulevik!

(Veel üks lühike öö, söömata päev ... üle pika aja sõitu.)

Eile kui ma voodi manu jõudsin otsustasid voodi madratsit toetavad lipid kõik ühest suust üles öelda leping, mis neid voodi raamiga sidus. Ja nagu oreliviled järjest üht otsa pidi maha kukkuda. Voodi nägi välja nagu suur angaar, mille laepaneelid järjest sisse kukkunud. Mistõttu ma ruttu otsustasin madrats põrandale tõmmata ja seal rahutult magada. Tänast hommikut alustasin pool tundi naelu voodi külgedesse tagudes ... et ikka kindlam tunne oleks.

Käisime R.'iga "ratsutamas" ja pildistamas. Esmalt linnavaated Nõmme künkalt, edasi Sauele ja Keila maanteed pidi tagasi linna. Kokku väitis spidomeeter 52 km - sai vist palju tiirutatud.

Viis

Meil jõudis kohale saku veemasin. Tegin siis küünilist nalja, et nüüd hakkame tihedaid elektrikatkestusi saama taas (korgid ei pea suuremale koormusele vastu).

Veidi hiljem läks J. ja pani kannu sisse. Ja - voilaa! - ruum kaotas paueri!
Elektrikütte ajal olla need katkestused pidevad olnud, sel talvel on paar korda olnud - kannul on suur võim taga ju. Kui külmik samal ajal startida tahab, siis on kääga! Aga nüüd veel lisaks see veemasin oma jahuti (115) ja kuumutiga (505) - 620 vatti!

(Mu isiklik arvamus veemasinate kohta on muidugi, et see on rohkem genereeriline vajadus, turundusnipp ning snobism.)

Pole viga

Täna oli üsna raske ja väsitav päev. Päevapeale kiskus halliks ja õhtul sõitsin läbi hallide Revali tänavate Kadriorgu. J. ütles hommikul, et jalgratturile on tuul alati vastu ning tee alati ülesmäge. Üsna seline mulje jäi küll - õhtul tulede all Liivalaia mäest üles sõtkudes oli päris kindlasti tuul vastu. Mõned majad enne panka tuli vastu Eesti roki üks suurkujusid - Riho Sibul.

Täna tõi teate, et homseks peaks kohale jõudma mu järgmine kaamera. Peaks vist ütlema Kaamera ja talle ilusa nime panema. Uhkeid asju võiks ju tähtsustada ... asjadele võib mõneti loota. Ühiskonna väärtusnormid kaitsevad nende kuulumist sinu lähedale ... teisalt on rõve, kole ja hirmus kuidas inimesed hindavad teisi hinnaliste firmamärkidega riiete või muidu asjade järgi. Kui sul pole iPodi pole sind olemaski, ainuke kell on Rolex ... kui just parasjagu etikett ei näe ette midagi muud (st kulduuri). Ameerika psühhopaat on detailiküllane ... kõik käib elus asjade järgi. Ülikonnad, lipsud ... inimesed on "panemiseks" või mõnitamiseks. Asotsiaalile hakatakse justkui raha andma ja tõmmatakse siis see virtuoosliku nipiga tagasi jättes ... "mul jällegi vaid tühjad pihud".

Aga ometi on asjades nauding. Kummaliselt tundsin suurimat ostunaudingit Saksa väikelinnas Erkrathis tavalises supermarketis, või sellest väljudes nö koduteel.

Tulin poole päeva pealt töölt ära ja suundusin RR'i. Tulilind ei hakanud ikkagi kohe tööle, startis peale DVD kirjutaja eemaldamist ja tundub, et süü on tema funktsionaalsuses, mis võimaldab opsüsteemi käitamata teda cd-pleierina tarvitada. St, et power nupp enamasti viib hoopis cd-pleieri režiimi ja mitte õigesse startimisse. Õhtul kodus selgus, et dvd-röstri eemaldamine korpusest siiski ei taga, et masin iga kord stardib. Tundub, et Tulilind peab päevad-ööd järjest töötama hakkama, et vältida ebameeldivusi.

Ahjaa - raamatukokku sisenedes nägin ekskursaõde E.-M.'i. Oi kui ammu pole näinud, tundub. Viimati aasta eest samas kogus nägin ju M.'i - tundub, et teadusraamatukogu on kahtlaselt tõenäoline koht tuttavate kohtamiseks ka Tallinnas.

Loen vaikselt edasi Excessionit ning Ameerika psühhopaati. Viimane hakkabtasapisi veriseks ka kiskuma, üle veerandi või kolmandik juba ühel pool. Kirjutan edasi referaati sõjalaevade arengust, raamatukogu tundus üsna vaene viitamiseks sobiva materjali poolest.

Kas sa Stuntsi põlvkonda kuulud? Oled varateismelisena kimanud ja ehitanud meeletuid radu, millel kimada? Nostalgia on suur jõud - ultimate stunts - üritab taaselustada ja palju uhkemal 3d kujul vana klassikut.

Või meeldis sulle kurje aliene taga ajada ja maad kaitsta nende rünnaku eest? X-COM oli lemmik? Tead, et Quake 2 mootori peal on juba ammu GPL litsentsi all aktiivses arenduses UFO AI? Ja uusversioone tuleb mõne kuu tagant! Aktiivselt tasub jälgida ka!

Tore, et on inimesi, kes vabal ajal suudavad koodi kirjutada ja heal tasemel. Natuke kadedaks teeb.

Tulilinnu streik

Paaril viimasel nädalal on Tulilind paar korda keeldunud startimast hommikuti. Täna tegi samuti, aga keeldus startima ka teisel ja kolmandal korral. Isegi kümnendal korral ei tulnud pilt ette ja lihtsalt üks ja üsna vale tuluke põles esipaneelil. Lõppuks heitsin meelt ja suundusin töö manu.

Poole kuue ajal kihutasin läbi Mustamäe taha Tevalosse ja hankisin ülemineku, et 2,5 tollist kõvaketast 3,5 tollise ketta otsikusse ajada (tavalisse lauaarvutisse st). Läksin pärast veel tööle tagasi.

Õhtul koju jõudes proovisin veelkord - kutu-mis-kutu. Kruvisin siis kaaned alt lahti, tirisin kõvaketta välja ... kookisin mäludel kaane maha ja imestasin, et sügisel Beestingust (seal muide 2,5 tollise ketta üleminekut polnud, ainult välised karbid ligi 500 kr eest) hangitud mälu peal olev paber on nii pleekinud ja tuhm juba, veidi pruunikas trükivärv - nagu kõrbenud. Aga siis tuli mõte, et ehk on süü läbi põlenud mälus - lükkasin aku tagasi taha, näpp nupule - ja voilaa! - pilt tuli ette!

Panin siis ettevaatlikult ketta ja teise mälu ka tagasi - ikka töötas! Lõpuks julgesin sulgeda ka luugid ja kruvid tagasi keerata. Tundub, et tolm teeb liiga. Või on ikkagi oht mõneks tõsisemaks riistvara hädaks.

Pühapäeval just arvutasin, et viimase 11 aasta jooksul (novembris 1996 hankisime perele esimese arvutaja - 486DX4 100 mhz) on kulunud arvutustehnikale ja lisaseadmetele üle 81 k raha. Arvestamata väiksemaid lisaseadmeid nagu hiired või osalt ka mõned ram'i kivid, küll arvestades kõvakettaid ja cd-rome (viimastele kokku vist oma kümnendik summast, eriti ühe varase cd-röstri süül).

Niisiis - peab optimeerima kulutusi ... tuleb pidada piiri, sest on muid ja lõbusamaid lõbusid.