Õpivõrgustikud

Üks veel jäänud ...

Eks põhimõtteliselt toimib võrgustikuna iga vähegi veebisosalemist nõudev aine. Üks kõik kas see võrgustik toimib siis blogrollide (liikmete blogide list), foorumi, Wiki, vestluse (chat või Skype), ühistööredaktorite (G. Docs) või üks kõik millise muu vahendi kaudu. Meenutan omal ajal jänni jäämist paduhumanitaarina (semiootik) Programmeerimist / Objektorienteeritud programmeerimist võttes. Teises neist oli rühmatööl oluline roll ja kuidas siis ikka rühma moodustada kui, et vaja WebCT foormuis oma idee välja karjuda ... võrgustikuga olid lood iseenesest kehvasti, eks aine kohustuslikud võtjad olid juba otsapidi ise nagunii kursuseid mööda kokku saanud ja oma kursusega ühist "võitlust" ainepunktide nimel valmis pidama.
Ma pean ütlema, et kahtlen igasugustes institutsionaalsetes raamides ning raamidesse surumises, selle võimes asju edasi viia. Bürokratiseeritud, evalueeriv süsteem ei soosi tegelikku efektiivsust. Võrgustikud saavad tekkida ikka ühiste eesmärkide kaudu, lihtsalt ainete kättesaamine, akadeemiline edasijõudmine on ka eesmärk, aga selline võrgustik ei jää pikemalt toimima. Pigem oleks kasu huvialavõrgustikest, mis polegi sedasi institutsionaliseeritud. Toimivad ühistes huvides.

No võtame näiteks vabatarkvara kasutamise ja selle propageerimise.

Tegin hiljuti eeltööna valmis prooviks Estobuntu Gonme versiooni installi video. Tõsi, see on veel veidi toores - juttu taga ei ole ja mõnest nukast viskab vimpkasid ...


Muide, õpivõrgustike lugemismaterjalides viidatud kolhoos.ee kommuunis asunud tekst on sealse serveri tõttu täna maas. Üldiselt on too vabatahtlik sisuhaldusmajutus omadega ka pigem lõpetamas. Haldaja ei pea enam Manilast nii palju, tegeleb muude asjadega ja võib juhtuda, et sait läheb üldse maha. Tasub soovitada sealsetel kodanikel kolida (pean ise ka selle ette võtma ühe vana lehega).

Mul tekkis eile peale oma esitlust teatav töötahtepuudus. Elu on liialt ärafragmenteerunud kümne pisikese ja erineva asja vahel mida teha. Meenutasin nädalapäevad vana vestlust Taanis keelekursustel kohatud kaaseestlasega sealsete ülikoolide erinevustest meie omadega. Tema oli riigi teises otsas ... mina teises. Üks semester - kaks õppeainet. 15 punkti aine. Ei mingit loengutega üleküllastumist. Tõsi, meeletu kirjandus, kuigi selle sai reaalsuses siiski oluliselt vähemaga läbi. Kuid aega keskenduda, süvitsi minna ... meie ülikoolid oma tundide ja ainepunktide lugemisega keeravad vinti üle. Pigem peaks olema vähem aineid, rohkem ainepunkte. Mitte üle 3-4 aine semestris ... muidu tuleb hullumeelsus või hullumaja. Kumbagi ei eelista ... lõpeks tullakse Ülikooli, et oma kogunenud teadmisi/oskusi veidi lihvida ja vormistada nad CVsse kirja pandavaks paberiks. Et ikka ja jätkuvalt teha seda mis meeldib ja mida juba oskad ...