Laupäeval toimusid minu vanaisa lese matused. Linda oli tore inimene nagu kõik räägivad, aga minu jaoks alati vana inimene. Vana inimene, kes oli alati sõbralik. Kristlik. Selline, kes annab käest kõik. Aga pastor tsiteeris mitu korda "Surm on patu palk". Omapoolses sõnavõtus sugulane ja kirjanik JK ütles, et need sõnad on omal kohal peaaegu alati, kuid Linda kohta need kuidagi ei käinud. Kõik sugulased räägivad, et Linda olla olnud nii hea inimene - kunagi millegi üle ei virisenud, alati tahtis aidata ... alati oli aega kõige ja kõigi jaoks. Mulle assotseerub taoismiga, kuigi Linda oli vaga kristlane.
Vana aja inimesed - head, aga üksi. Välja arvatud umbes 6% tema elust.
1 aasta tagasi
3 kommentaari:
see pastor kardab ise surma.
pastoritel on alati valmis nii umbes üks-kaks kõne mida siis vastavalt vajadusele varieerida saab. vähemasti üks mu tuttav pastor praktiseeris sellist stiili üliedukalt...
võibolla lihtsalt must lammas teiste vagurate seas..
Igatahes tore shokolaadisilmadega pastor oli, rüü ka imeuhke. Kui ma naine oleks, siis ma oleks sulanud ta ees. Kuuldavasti oli Pöide ja Muhu pastor, seega eelmisel aastal õnnestus mul ta käest korra Pöide kiriku võtit laenata, et sõpradele näidata selle laepealset ja torni seest. Aga Linda matusedolevat ta viimane teenistus ja ta kolivat virumaale. Eks seal rohkem väljakutseid :P
Postita kommentaar