Eile kui ma voodi manu jõudsin otsustasid voodi madratsit toetavad lipid kõik ühest suust üles öelda leping, mis neid voodi raamiga sidus. Ja nagu oreliviled järjest üht otsa pidi maha kukkuda. Voodi nägi välja nagu suur angaar, mille laepaneelid järjest sisse kukkunud. Mistõttu ma ruttu otsustasin madrats põrandale tõmmata ja seal rahutult magada. Tänast hommikut alustasin pool tundi naelu voodi külgedesse tagudes ... et ikka kindlam tunne oleks.

Käisime R.'iga "ratsutamas" ja pildistamas. Esmalt linnavaated Nõmme künkalt, edasi Sauele ja Keila maanteed pidi tagasi linna. Kokku väitis spidomeeter 52 km - sai vist palju tiirutatud.