Algus

Ei ole päris miljonivaade, aga kärab kah -ikkagi vaade miljonilinna sisehoovi.

Alustasin kella üheksase tõusmisega Horsensis - pakkisin, sõin R.'iga koos eilseid pannkooke, koristasin ja tormasin prügi välja viies ühtlasi ratast võttes väikse hilinemisega suurde saali. Küpsist-kommi ja kokakoolat ja teisi analoogseid jooke ning vett. Kõnet ... diplomeid ... aga mina, Gerrit ja Jens jäid ilma - eelmisel nädalal käisime kolmekesi oma sünnikuupäevi teatamas, aga ikka polnud diplomeid.
Saatsin R.'i Paulsi auto peale (vt viimast sissekannet). Koristamine, pakkimine ... poole kaheks sai enamvähem valmis ja leidsin pika otsimise peale ka tädi, kes üle vaatama pidi. Sai tehtud!
Edasi lippasin kooli veel kord. Anti tagasi pea kõik, välja arvatud 100 kr, mis nagunii pidanuks jääma (ja lepingu järgi suisa 750, aga kuna me poolt aastat ei elanud, siis tehti meile erand). Niisiis on üle pika aja taas raha veidi.
Sammud diplomiga tegelevasse kontorisse ja voilaa - kaheks oli pabervalmis! Gerritit nägin viimati küll ühe paiku üle tänava bussipeatuses kahe seljakoti ja muu pagasiga - ilmselt oli juba ära sõitnud ilma diplomita.
Kümme peale kahte tõstsin pagasi Pauls'i autosse (tuunitud volkswagen golf- nagu Taanile kohane. Pea terve pagasiruum on täis kõlarit, aga Leedu numbrimärgi ja automüügifirma reklaamiga). Lahkusin "kaks kätt taskus" Horsensi koolist jalgrattal raudteejaama suunas. Midagi 1430 paiku olin jaamas ja ootasin nii 20 minutit autot järgi, kuni Richardas söömisega tegeles.
Läks veel 20 Taani krooni ratta koha reserveerimiseks, endale istekohta reserveerima ei hakanud - tuli istuda Richardasest eemal seepärast suure osa aega, aga alati oli mõni tool vaba. Germano (või mis selle südametemurdjast itaallase nimi oligi) ja slovakitar lahkusid Odenses üsna kähku ja neile oli jaam ootamatu. Richardas märkas nende kadumist veel jupp maad hiljem ja oli häiritud, et hüvasti jäi jätmata.

Jõudsin kenasti uude koju. Siin on kena, isegi korteriomanik on täitsa ilus ja tedretäpiline. Võrguga oli esialgu veidi probleeme, aga siiski õnnestus WPA kuidagi käima ka saada lõpuks. WPA on ju väheke tõsisem asi, kui ammu maha kandmisele kuuluv WEP, mis rohkem levinud on olnud viimasel ajal.

Suht lähedal on Netto pikema lahtiolekuga eriversioon. Tundub, et kanamunad on Kopenhaagenis veel kallimad, kui Horsensis. Muidu on hinnad enamasti samad või sarnased, aga ei tea kas sellise hinnaga pannkooke küll tegema hakkan - 10 muna ja 15 muna karbid on mõlemad üle 20 siinse krooni - üks ligi 30. Kes teist maksaks kanamunade eest 60 eeku pakk??? Peab kana hankima oopis, vott!!!