Ejer Bavnehøj

on Taani kõrguselt kolmas punkt, ülejäänud kaks looduslikult kõrgemat punkti on kõrgemad alla meetri ja asuvad suht kohe Ejer Bavnehøj kõrval, üks neist on metsas. Neisse ma ei jõudnud ja polegi ehk vaja, tegelikult on Taani kõrgeim punkt ju üldse keset suure Belti väina - silla posti otsas.

Horsensi juures Kesk-Jüütimaal rattaga sõitmine on pidev ronimine ja allalaskmine. Ainult päris lõpus läks ronimine veidi pikaks, mägi on ikka mägi - kuigi palju laugem kui munamäed ja sinna ikka annab täitsa teed mööda üles sõita ka - Suurel munamäel seda ette ei kujutaks ammuse mälestuspildi järgi.

Teekond sinna viis 24 km, kokku sai 48,5 km sõidetud. Vahepeal mööda sõidetud tee tõttu oli "mõnus" tõsta ratast üles kõrge rohuga kaetud 50 kraadise nurga all viadukti nõlvast - väike tee läks üle veidi suurema, aga pealesõite-mahasõite sellel viaduktil polnud - selleks tulnuks teha mitme kilomeetrine ring.

Selgus asjaolu, miks ma olin hädas, et Taanis kuidagi eriti aeglaselt ratas edasi läheb - põhjuseks oli spidomeetri kogemata miilireziimis käima panemine. 24 miili ehk oma 37 v 38 km läbi sõita on tõesti usutavalt raskem kui harjunud eeldama 24 kilomeetrilt. Teekond ümber Nørrestrandi siis ka 18 km, millest tuleb maha lahutada edasi-tagasi sõitmised - tõenäoliselt jääb alles midagi 13-14 kanti. Kokku olin enne tänast sõitnud 65 miili, keskmine kiirus oli muidugi ka just selle pärast mannetu - mäest alla tulles sain pühapäeval sisse veidi üle 20 ja tundsin end üsna räbalasti ja kangesti tahtsin pidurdamisega kontrollida laskumist - tegelikult oli sees 32 või enam, mille juures on soov laskumist kontrollida vägagi mõistetav.

Siia vahele läks üks põgeneva pruuni metskitse pilt. Ühte teist lollikest nägin pühapäeval täitsa linna ja lahesopi piiril üritamas eraaedadesse tungida, et minusuguse ratturi eest põgeneda.

Igatahes - Ejer Bavnehøj's on Taani rahvuslaste 83 aastat vana triumfikaare kujuline torn - ühes sambas on lift, mis üles sõites avab katuse ja välja vupsab - ülessõit liftis lubab kuni 5 inimest ja küsib 20 krooni. Omal jalul saab üles trepist 5 krooni eest, laps 2 krooni. Allatulekuks on teine trepp. Neljas torni jalg on täidetud vist majandusasjadega või üldse tühi - uks ta peal igatahes on.Liftiga allasõit on tasuta ja lubab kuni 10 inimest peale. Torni ehitamisega tähistati 1924. aastal "loteriivõitu" - Esimeses maailmasõja tulemusel sai Taani tagasi lõunapoolse tüki Jüütimaad, mille sakslased 1860nendal vallutanud olid.

Linnadest paistab parimal moel kätte Skanderborg põhlast - aga ikkagi on ka sinna paras maa ja ta on veidi metsa taga, lõunas paistab Horsens - linnulennult linnapiirini 13 km. Minu kodukoha juurest paarsada meetrit on suur punane korsten, mis Horsensi pildil vasakule poole veerandi lähedale jääb. Näeb järvi põhjapool torni, aga merd peaaegu mitte. Horsensi juures on fjord, aga selle suhteliselt madalad kaldad on piisavad, et selle mere peita.

Eelviimane tume pilt on pärast rattaspidomeetri järgi 13 km sõitmist kodu suunas - tagasi tulles oskas vaadata ja leida ennistise sihtmärgi hulka kaugemalt üles. Viimane pilt on Serridslevi küla eel seisnud Serridslevi Tank Transporti firma autodest - pisikeses külas seisab ligi kümmekond suuurt tsisternautot.