Meenus, et nädal ja üks päev tagasi lennates tundus, et lennukis teadustati lenduri nimeks Juri Gagarin. Igatahes kapten reisijatega ei rääkinud, seda tegi vaid esimene ohvitser Andrus.

Neljapäeval käisin teise Maarjamaalasega Horsensi (Hemingwaygi ju ütleb, et igas sadamas on kaks eestlast, kes kirjutavad koju reisikirju ja ootavad vastu lehtedelt rahapakke - meie kirjutame blooge - avalikult ja vähemavalikult) kesklinnas rattapoodi otsimas, leidsime üles küll kuigi see oli veidi nurgataga selle koha suhtes, kus ta aadressi järgi pidanuks asuma. Selle koha ees, kus ta aadressi järgi asuma pidanuks, oli aga müügis üks kollane ja roostes 18 käguline Shimano Tourney käiguvahetusega vana jalgratas. Universaalraamiga, või natuke naistekalik. Hind 200 krooni. Ei, ma ei võtnud kohe ära - tahaks ikka näha alternatiive ka enne.

Eile peale kooli ajasin end mingil hetkel linna - suhteliselt hilja alles. Selle rattapoeni ning kasutatud asjade hallini, kus oli väga palju ja väga soodsalt, jõudsin alles siis, kui rattad (vahepeal oli üks juurde ilmunud - veidi uuem, aga veel puhtamakujulise naisteraamiga) olid juba lahtilukustatud, et poodi sulgeda. Mees tuli välja,et neid sisse viia - keskeline ja suuremalt inglise keelt ei tönganud - lihttööline. Igatahes vaatasin kaupa veidi, proovisin veidi ja võtsin ära. Lihtsalt vahetas omanikku üks kahesajakroonine ja üks kollane ratas.
Sellest juba rääkisin, mis eile tegime. Pärast oli pidu ühes ülikooli eluurkakeses, ei olnd mahvi kauaks jääda ja ootas magus piiramata poole päevani magamine kordki pika aja jooksul.

Täna proovisin vahelduseks valmistoitu - kotlett kaste ja kartulitega, võibolla rohkem mikrolaineahjule mõeldud revisjon, aga läks ka pannil soojaks ja täitsa kodulähedane maitse.

Kuue paiku sõitsin piki fjordi kallast viivat rattateed linnast välja, maalilised vaated, mets ja kallasrada. Linnaserval on seal suisa kiviaeda lõigukene, veelkord tunne kodune, mis siis, et kiviaia peal on lillepeenar. Talud, vesi, väiksed külad ... jõudsin ühe väiksema paadisadamani Sondrup Strand, vaatasin ... ja sõitsin läbi Sondrupi ja Trustrupi suurele maanteele, kust tõi tee kodu poole. Kokku sai vaid 24 km - imestan, et nõnna vähe, aga siinsed künkad annavad vist tunda. Ei, tegelikult peale sõidu lõppu tunned, et ega nii palju ei sõitnudki.