Käisin tiiru põhjapoole Horsensist, juba korra sõidetud tuttavat teed mööda ümber Nørrestrandi ja kuskilt selle põhjakaldalt pöörasin veel edasi põhja, umbkaudsed eilse ja tänase reisiteekonna sisestasin googlemapsi ja neid saab näha ka. Sinine teekond on eilne ja punane tänane - punane katkeb siis seal, kus eilne ja tänane teekond kattuma hakkasid.

Rattaga on siin miskipärast väga raske sõita, Maarjamaal on 15 km tunnis aeglane kiirus (nii uue kui ka vana rattaga) ja pidevalt tunned, et tegelikult sa ei rakenda oma jalgugi. Sedasi 15 km tunnis annab sõit tunde ja tunde, 20 km tunnis tunned, et liigud edasi ja saad trenni ka. Taanis on 10-12 km tunnis juba sirgel teel tunne, et sõidad ja paned jõudu taha. Isegi mäest alla minnes on raske 20 km täis saada, tundub, et oled juhitavuse piiril ja kardad kukkuda. Åsø juurest Haldrupi suunas alla tulles oli üsna koguaeg allamäge, vaid seal sai ligi 20 km tunnis sees olles liikuda, mitte nagu Maarjamaal, kus see suht igal pool võimalik on. Peab kindlasti enne järgmist sõitu õlitama oma sadulaga sõpra. Åsø järel otse oli tegelikult väike tõus, mille peal oli ühel hetkel kõrval graniitkividest trepp, mida mööda seadsin sammud üles. Seal oli mälestuskivi, mida siin näete. Mis see küll tähendab? Kiriku ja aastanumbri loen välja.

Energeetikutele pilt Taani kõrgepingeliinist - näete kuidas samade postide otsas läheb ülikõrge pingega liin ja kolm korda madalama pingega keskmise kategooria liin. Nii tore!




Ja taanlased on töökas rahvas - põldudel olid pühapäeval kombainid vuramas ning vastu tuli ka traktor koormaga (naine roolis).