pühapäev, 19. detsember 2010

The Networked World

I will write an English post because its needed by one course, Ethics and law in new media. Its really late, I know.

I decided to take look at topic: The Networked World.

Computers have been networked for 40 years, for 20 years the network have been playing important role. Cyberpunk science fiction from 80's on have been fruitful in painting terrifying picture. Network has been both nightmare and destiny for humans. In Star Trek Borg civilization persons lost individual consciousness to form something much greater. Or lost everything personal.

In reality, network is not removing personality, it augments it. Shares information, connects people. Open information may benefit everyone, it wont allow us to invent wheel 10 000 times. But in closed source industry we are forced to invent "the wheel" again and again. Economy cant be sustainable when we need to reinvent things again, shared knowledge helps to produce more ideas and advance science.

Networked world helps us to destroy walls, we should not afraid to to it - in most cases walls are not helpful. Only separating and holding us back in stone age.

Most of mankind history has been shadowed by lack of networks. Many-many things has had to invented many timed - in China, in Greece or anywhere else. More people, better roads, fewer political obstacles and civilization could boom - like happend in Ancient Greece or Roman Empire. But lack of communication, dvivided political systems meant a way down, middle ages, lack of networking. In 21th century we are nearing edge of human limits, we must use all possibilities to speed up advancement, including opening and better networking.

pühapäev, 12. detsember 2010

Õpivõrgustikud

Üks veel jäänud ...

Eks põhimõtteliselt toimib võrgustikuna iga vähegi veebisosalemist nõudev aine. Üks kõik kas see võrgustik toimib siis blogrollide (liikmete blogide list), foorumi, Wiki, vestluse (chat või Skype), ühistööredaktorite (G. Docs) või üks kõik millise muu vahendi kaudu. Meenutan omal ajal jänni jäämist paduhumanitaarina (semiootik) Programmeerimist / Objektorienteeritud programmeerimist võttes. Teises neist oli rühmatööl oluline roll ja kuidas siis ikka rühma moodustada kui, et vaja WebCT foormuis oma idee välja karjuda ... võrgustikuga olid lood iseenesest kehvasti, eks aine kohustuslikud võtjad olid juba otsapidi ise nagunii kursuseid mööda kokku saanud ja oma kursusega ühist "võitlust" ainepunktide nimel valmis pidama.
Ma pean ütlema, et kahtlen igasugustes institutsionaalsetes raamides ning raamidesse surumises, selle võimes asju edasi viia. Bürokratiseeritud, evalueeriv süsteem ei soosi tegelikku efektiivsust. Võrgustikud saavad tekkida ikka ühiste eesmärkide kaudu, lihtsalt ainete kättesaamine, akadeemiline edasijõudmine on ka eesmärk, aga selline võrgustik ei jää pikemalt toimima. Pigem oleks kasu huvialavõrgustikest, mis polegi sedasi institutsionaliseeritud. Toimivad ühistes huvides.

No võtame näiteks vabatarkvara kasutamise ja selle propageerimise.

Tegin hiljuti eeltööna valmis prooviks Estobuntu Gonme versiooni installi video. Tõsi, see on veel veidi toores - juttu taga ei ole ja mõnest nukast viskab vimpkasid ...


Muide, õpivõrgustike lugemismaterjalides viidatud kolhoos.ee kommuunis asunud tekst on sealse serveri tõttu täna maas. Üldiselt on too vabatahtlik sisuhaldusmajutus omadega ka pigem lõpetamas. Haldaja ei pea enam Manilast nii palju, tegeleb muude asjadega ja võib juhtuda, et sait läheb üldse maha. Tasub soovitada sealsetel kodanikel kolida (pean ise ka selle ette võtma ühe vana lehega).

Mul tekkis eile peale oma esitlust teatav töötahtepuudus. Elu on liialt ärafragmenteerunud kümne pisikese ja erineva asja vahel mida teha. Meenutasin nädalapäevad vana vestlust Taanis keelekursustel kohatud kaaseestlasega sealsete ülikoolide erinevustest meie omadega. Tema oli riigi teises otsas ... mina teises. Üks semester - kaks õppeainet. 15 punkti aine. Ei mingit loengutega üleküllastumist. Tõsi, meeletu kirjandus, kuigi selle sai reaalsuses siiski oluliselt vähemaga läbi. Kuid aega keskenduda, süvitsi minna ... meie ülikoolid oma tundide ja ainepunktide lugemisega keeravad vinti üle. Pigem peaks olema vähem aineid, rohkem ainepunkte. Mitte üle 3-4 aine semestris ... muidu tuleb hullumeelsus või hullumaja. Kumbagi ei eelista ... lõpeks tullakse Ülikooli, et oma kogunenud teadmisi/oskusi veidi lihvida ja vormistada nad CVsse kirja pandavaks paberiks. Et ikka ja jätkuvalt teha seda mis meeldib ja mida juba oskad ...

reede, 10. detsember 2010

EISA saadab spämmi

vastake talle umbes nii:

saatja Madis <*@gmail.com>
adressaatidele Eesti Interneti SA
kuupäev 10. detsember 2010 20:31
teema Re: .ee domeenide registreeringut tuleb uuendada. Kontrolli oma domeene.
saadetud domeeni poolt gmail.com
peida detailid 20:31 (30 minutit tagasi)
Ärge spämmige!
pri.ee domeenide kasutajad kolivad oma domeenid üle otse .ee alla või jätavad Marek-Andrese Lexuse kinni maksmata ja võtavad .eu domeeni nagu mina. Minu arvates on pri.ee eest võrdse summa võtmine röövimine, häbenege!

Madis

10. detsember 2010 18:03 kirjutas Eesti Interneti SA :
- Kuva osundatud tekst -


Mõistlik on vastuse aadressiks lisada ka mõni teine aadress, näiteks: info@eestiinternet.ee, võib kahtlustada, et teavitus@eestiinternet.ee saadetakse esimese raksuga /dev/null' i (st kustutatakse).

Ja seda, et too Delfi lugu, ma arvan, et E. U. on seda kirjutama pandud ennekõike tanki paneku mõttes. Vähemalt mulle tundub, et selle kavala "äriplaani" taga võivad otsesemalt olla pigem veidi teised inimesed. Kui M-A ise oleks kirjutanud, siis oleks see lihtsalt liiga avalik olnud ... E. U. huvi peaks olema ennekõike Linxtelecom ja sellel firmal ei ole nii oluline kui palju domeene on .ee ja kui palju mõnd muud masti, nende "bisness" on majutus. Neid peaks pigem huvitama odav domeen, et majutuse eest rohkem raha kätte saaks (nende kliendid ja nende klientide kliendid) ja E. U. ise tunnistab ka, et domeen võiks olla odavam. Kuigi pehmelt, et mitte vastuollu minna oma teise positsiooniga.

teisipäev, 7. detsember 2010

E-õppe tehnoloogiad ja standardid

Esmalt vigisen vabavaraliste SCORM 2004 sertifitseeritud süsteemide puuduse käiva lause kohta lemilli artiklis. SCORM'i enda sertifitseeritud rakenduste nimekirja järgi on ILIAS sertifitseeritud juba 2007. aastal - ILIAS OpenSource 12/12/2007 SCORM 2004 3rd Edition.

Tänapäeval levivad XML põhised standardid kulutulena, kuivõrd XML ise on küllalt palju teksti genereeriv vorming - kõik need < ja > sulud, igasugused spetsiaalsed sildikesed ja TAGid - siis enamasti pakitakse kõik XML vormingud kokku. Tihti mitmest failist korraga. Selliste vormingute hulka kuulub ka SCORM nagu OpenOffice.org, MS Office 07/10 (ODT,ODS,DOCX, XLSX, PPTX jt).

Õpikeskkondade standardid teeb keeruliseks lisaks välimusele vajadus ka kirjeldada väga erinevaid töötavaid sisusid (testid, õpilased, kursused jne) ja neid omavahel vahetada. Võimalusel peaks kasutama üldlevinud sisuvorminguid - JPG/PNG/GIF pildid, SVG vektorgraafika, Flash. Samas ühtlustusstandardid ei saa tõrjuda kõrvale vähemlevinud vorminguid või kinniseid vorminguid, ikkagi võrdne kohtlemine on oluline.

Andmevahetusstandardid on kahetised asjad. Nad küll avavad infot, aga teisalt on nad originaalis loodud info edastamiseks kinnisest süsteemist kinnisesse süsteemi. Tõelised puhtad õpisüsteemid nagu WebCT on ju avatud vaid kutsututele, infot kaugele ei lasta. Isegi kui see on õppematerjal. Õppematerjal peaks aga olema võimalikult vaba, selle eesmärk on ideid levitada. Pole ju mõtet raisata ajusid - igasugune õppe ja teadusinfo leviku piiramine on ajude raiskamine, asju tuleb uuesti teha ja ei saa ehitada ülesse olemasolevalt infolt. Seda täiendades ja arendades. Sellega seostub ka mu kunagi Osale.ee's tõstatatud idee: Riigi raha eest tehtud õppematerjalid vabalt kättesaadavaks. Mõneti on faktiliselt muutunud ju kõige kasutatavamaks infokandjaks täna Wikipedia, iga eriala edendajad, teadlased ja õppejõud peaksid rohkem pühendama aega Wikipediast vigade kõrvaldamisele ja sealse infopanga parandamisele, see teeb ainult muud tööd lihtsamaks!

Personaalsed õpikeskkonnad

Web 2.0 on interaktiivne, iga veebikasutaja on osanik veebi loomisel, linkimisel ja jagamisel. Personaalsed õpikeskkonnad kõlab kui väga Web 2.0 lähenemine, see eeldab aktiivset osalist. Personaalsete õpikeskkondade artiklites räägiti õpilasest kui "prosumerist", arenenud kasutajast, kliendist, kes teab, mida tahab. Mulle jäi personaalseid õpikeskkondi uurides mulje, et see eeldaks suhteliselt siiski väiksemat seltskonda - see tähendab blogilisemat lähenemist, mida toetavad Delicious jt erinevad saidid/teenused. Kui Õpikeskkonnad ja elektroonilised õpisüpsteemid laiemalt võivad haarata nii enesetestimist, hindamismooduleid, eraldi foorumeid, siis personaalne õpikeskkond võiks olla ilma nendeta. Täieliku õpisüsteemi keerukus ei ole vahel vajalik, eriti kui õppijate hulk on väiksem ja intiimsem. Üleküllastamisel on oma negatiivsed omadused - tarkvara testimine, arendamine muutub tunduvalt kallimaks - "ei ole võimalik Googlet ülegoogeldada otsimises". Minimaalsem keskkond eeldab õppijalt enamat - paremat motiveeritust, lisamaterjalide kasutamist. Minimaalsema keskkonna seadistamisega saab paremini hakkama ka õpilane või õppejõud ise, mida keerukam õpikeskkond, seda enam on vaja tugiteenuseid. Vastuolud, aga mis siis?

esmaspäev, 6. detsember 2010

Krdi Elion!

Elion on otsustanud oma klientidelt võtta maksimumi, Elioni tehnilise toe telefonil helistamine maksab mobiilvõrkudest päris siga palju - no muidugi on Elioni tehniline tugi ka paras viivitav jopskikari, kes ei saa asja kiirelt aetud. Kolmandik mobiiliarvest (ja enamik rääkimisarvest) läks selle nahka:

sekundit hind number ....
433 25.69 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

671 39.81 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

3 0.18 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

Peab vist mobiililt ikka puhtalt Skaibikõnesid tegema hakkama. "Eat-my-packet-connections, mobile operators!" Või krt kui palju see Skypest maksta võib?

Esimese hooga siunasin siin Elisat, pole nende süü. Elion võtab ülisuurt kümnist isegi oma sabarakkudest EMTi kasutajate käest: "EMT võrgust helistades maksab kõne 3.60 krooni minut, teiste operaatorite võrkudest helistades kehtivad operaatorite kehtestatud tariifid."

3.60??? See on ju hüperkõrge tänapäeva kohta!

laupäev, 27. november 2010

Sotsiaalne meedia

Õpikeskkondade teemal diskuteerides on mõned asjad veidi laokile jäänud, aga jätkan siis teemat.

Esmalt sotsiaalne meedia kui õpikeskkonna loomiskoht.

Sotsiaalne meedia on suurepärane suhtluskoht, mõnedele kodanikele on see küll võimalus mängida lugematut hulka veebimänge (Mafia Wars, Farmville), lahendada suurtes kogustes igasugu väga kummalisi teste ja spämmida meid lõputu hulga erinevate ettevõtete sotsiaalkampaaniatega ("hakka fänniks, jaga postitust, saad 100 krooni ja kaotad 200 sõpra või võida reis kurrunurruvutimaale"). Samas, juba nende kolme tegevuse hulgas oli otseselt õppimisega seonduv tegevus - testide lahendamine. Nüüd on ennekõike küsimuseks kuidas me suudame õpetavad, asjalikud testid teha sellisteks meeldivateks, et nad kutsuvad lahendama, jagama ja tarkust koguma? See on üks valdkond, milles e-õppe spetsialistid peaksid kindlasti ka püüdma kaasa rääkida - see võiks populariseerida e-õpet ja tuua kaasutajaid e-kursustele, ka tõsisemaid õppijaid. Teoreetiliselt on võimalik Facebooki ja analoogsete suhtlusvõrgustike API/rakenduskihte ärakasutada õppekeskondade loomiseks. Tõsi, seal võivad olla oma piirangud - kas Facebook lubab rakenduste omanikel kasutajaid blokeerida? Vast lubab, igatahes - kas rakenduste autoritele antakse piisavalt õigust kasutajaid mõjutada (kui kasutaja ise selleks soovi on avaldanud?). Kas annaks teha duaalset süsteemi, kus samale rakendusele saaks ligi Facebooki "mänguna", saaks registreerida õppeainetesse, lugeda foorumit, materjale vaadata jne. Ja inimestele, kes ei soovi omada Facebooki kontot, oleks võimalus sama asja eraldi veebilehelt ise registreerumisega kasutada? Tõenäoliselt kahjuks Facebook ei luba samasse rakendusse enda ja kolmanda osapoole kasutajaid või ehk keelab seda litsentsilepinguga suisa?

Muus osas, jah, Twitter on ju suurepärane õppematerjalidevoo edastamise vahend - lühiksed postid meeldetuletuste, lühendatud linkidega PDF/SlideShare/muude õppematerjalide, testide jms juurde.
Skype ei ole päris sotsiaalse meedia vahend, aga on laialt levinud rühmatöövahend (salvestatavad jututoad), teisalt sekundeerivad Google Docs (ühine kirjutamisvahend), blogimootorid (ka töörühmadele hea).

Nii, sedapalju ehk sotsiaalsest meediast.

reede, 29. oktoober 2010

Oih ... e-portfoolio etc.

Oih ... aeg lendab nagu konkoord. Tuli taga ...

Ühesõnaga, mitmed asjad on vahele tulnud, terve sügise kõige tigedama nädala selgroog on murtud (4/7). See on 7 päeva tööd ja kõige muu kõrvalt on üsna ükskõikne tunne.

Ma pidin eelmisel nädalal arvama midagi e-portfooliost või tegema sellise. Lugesin kirjeldust, ahmisin õhku.

Mulle tuleb selle peale meelde põgusalt Kopenhaageni ülikoolis nähtud süsteem. Ülikoolisisene sotsiaalvõrgu võimalusi pakkuv sait mõneti. Facebooki ja suhtlusvõrgustike võimalused jäävad e-CV võimalustele muidugi kahjuks alla. Kusjuures oluliselt enam võimalusi selles mõttes pakub LinkedIn, võtame näiteks minu profiili: www.linkedin.com/in/madisveskimeister. Ma tunnen küll puudust korralikumast avaldatud artiklite andmebaasist, ei ole viitsinud seda ise pidada - graniitkamakas mulle kapsaaeda. Tegelikult on mul kuskil Eesti veebis peetud loetud raamatute nimekiri ja kirjutatud artikleid jaotatuna vastavalt kooli, niisama huvi pärast ja raha eest tegemise järele. Seal oli tollase seisuga küllalt ammendav e-portfoolio/CV kuigi jaotatuna mitmetele sisuhaldussüsteemi alalehtedele. Kuna see veeb on kaua-kaua uuendamata, siis ma linki siin siiski välja ei käi, aga kavalamad võivad mõtteliselt eksami ära teha aines "Googeldamine algajatele". Sarnast kuid mitteammendavat elulookirjeldust olen püüdnud pidada oma veebis: http://sisust.pri.ee/simple/?ise:cv-est (selle aadress muutub millalgi lähema kolme kuu jooksul). Viimase 3 aastaga on kirjutatud nii palju lugusid ja nuppe, et tõesti ei jaksa kõike meenutada. Lisaks avastasin täna uurides, et ka minu vabaks tarbimiseks antud pilte on veidi kasutatud. Võtame näiteks selle: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:L-39_Albatros_estonian.jpg (kõige all on viited faili kasutamisele erinevates keeltes Wikipediates).

Mis mind kogu selle veebiprofiilide temaatika juures häirib on mitmekesisus. Igale poole uus profiil, uus konto, uued andmed ... rohkem peaks süsteemide autorid mõtlema impordile ja ekspordile. Ülikoolide ja õpikeskkondade e-portfooliod/isikututvustused/CVd võiksid olla imporditavad-eksporditavad, standardiseeritud ja väljast külgeühendatavad. Rohkem andmete sünkroniseerimist, mul on tänaseks 5-6 vana veebi enesetutvustustega või sotsiaalvõrgustike profiili. Enamgi vist ... ei jaksa neid kõiki kuidagi enam kaasaaegsena hoida, peame kõik endale selleks spetsiaalsed sekretärid palkama ehk?

Okei, õpingute kohaselt on portfooliol oma spetsiaalsem roll. Mulle tundub, et sisuliselt suudab seda siiski päris hästi asendada lingitud alamartiklite nimekiri või viited välistesse süsteemidesse, näiteks esitlustele või tabelarvutuslehtedele Google Docsis. Ja sellised välised lehed suudavad oma rolli tihti palju paremini täita, sest lihtsalt on funktsionaalsemad kui tellimise peale linnukese kirja saamiseks uue süsteemi jaoks loodud võrreldavad võimalused ülikooli/õppeasutuse oma portfooliosüsteemiks kasutamiseks mõeldud analoogid.

neljapäev, 28. oktoober 2010

23.10

Maal. Viimast korda sel aastal ilmselt.

Reede oli pikalt planeeritud, kuid broneerimata rehvivahetuspäev. Uued rehvid on väiksed ja kitsad, nüüd valetab spidomeeter suisa 12 km rohkemaks, suvel vahetas 8, eelmisel talvel ja sellele eelnenud suvel 10. Preventatiivselt hoiab harjumus kiiruse talveks veidi madalama.

26.10

Kurb on vaadata pensionäridest vanapaari, härra vaikne ja veidi tudisev, teda saatmas asjalik proua. Härra hoidmas kilekotti miskise elektroonikaobjekti kastiga. Pakutakse neile istet ühe teise vanema härra kõrval. Inimesed vestlevad ... selgub, et kastis on tudengist lapselapsele Tartusse mõeldud jõulukink, printer. Maksnud tuhat krooni ... ilmselt on tindikad tänini kuivamisaltid, aga ega seda vanemad inimesed kahjuks ei tea. No samas, jah - pensionäridest abielupaarid on masu ajal tihti jõukamad ja paremal järjel kui muud inimesed. Ikkagi kaks kindlat sissetulekut, pole suuri transpordikulusid ega tarvidust linnas ringi rahmeldada ja väljas süüa. Vajadused kasinamad ja jääb miskit ülegi. Vähemalt nii näib.

27.10

Üks vanaproua läks hommikul trolli taga kepp käes üle tee, autod lasid pasunaid ja jäid napilt seisma - ülekäiguraja fooris põles selge punane. Inimesed vist harjunud, et tänava mõlemad pooled korraga teed annavad ...

28.10

Teele hüppas viadukti peal mingi hobuse suurune peni ... sundis jätma tüki uute talvelamellide mustrist asfaldile. Ei meeldi!

neljapäev, 7. oktoober 2010

Jälle üks hea mobiilifirmade idee ...

Huvitav-huvitav.

Sain eelmise kuu ootamatust internetimahuarvest lahti, aga see eeldas veidi helistamist.
Selle kuu arve jõudis kohale ja teenusepakkuja tasuta numbri kõned on kõneeristuses. Esimesed (asjatud, mille jooksul ma ei jõudnud kõneootejärtsust kaugemale - ei tasu helistada kohe arve saamise päeval, siis on numbrid arveinfo pärast protestijatest punased) on tõesti tasuta, aga kuu teise poole omad miskipärast mitte.

06.09.2010 19:11:27 256 0.00 EEK 6600600 Eritariifsed Kõned mobiilidele
07.09.2010 10:50:39 18 0.00 EEK 6600600 Eritariifsed Kõned mobiilidele
07.09.2010 18:37:17 395 0.00 EEK 6600600 Eritariifsed Kõned mobiilidele
17.09.2010 12:09:51 274 4.66 EEK 6600600 Eritariifsed Kohalik kõne
21.09.2010 15:56:14 210 3.57 EEK 6600600 Eritariifsed Kohalik kõne
27.09.2010 15:18:46 231 3.93 EEK 6600600 Eritariifsed Kohalik kõne

Seega, 12 krooni eest kaklemist, et vabaneda 380 kroonisest ebaõiglasest laksust. Tuleb siiski positiivseks kanda :)

Õpikeskkond

Üks hea õpikeskkond peaks olema ülevaatliku materjalide jaotusega, võimaldama interaktiivseid ülesandeid ja teste. Õpikeskkond võiks olla seotud õpingukorraldussüsteemiga - seega võiks seal saada ainetesse registreerida, vaadata oma registreeritud ainetega kalendrit (ja süsteem peaks hoiatama selle eest kui tahad registreerida ainesse, millega samal ajal juba teine loeng kalendrisse registreeritud on). Ka läbitud ainete hinded ja seisund, sobivus õppekavasse - see kõik pekas olema ühest või tihedalt lingitud süsteemist kättesaadav. Mõistagi on palju kasu seotust pakkuvatest kihtidest - RSS või kasvõi Facebooki rakendus.


Head õppematerjalid peaksid sisaldama muidugi ka piltide ja video võimalust. Õpikeskonna õppematerjalide pool peaks võimaldama lihtsaid jooniseid ja nende animeeritud esitamist. Heal juhul võiks ka õppejõududele endile lihtsalt õpitav süsteem nende loomiseks olla. Statistika on mitme otsaga asi, võib tekitada eelarvamusi, kui liiga palju infot tudengi käitumise kohta õppejõu poolel näha on.

Ja muide, ka Eestis peaks kaaluma lahendust, kus ühe ülikooli õppureid hindavad teise ülikooli õppejõud ja vastupidi. Minu kogemustel Lääne-Euroopas see nii käib, väldib eelarvamusi ja võimaldab inimesi hinnata puhtalt lehelt.

pühapäev, 3. oktoober 2010

Õpileping


Teema:Vabavaralised õpikeskkondad, nende tööle rakendamine, kasutamine.
Eesmärgid:Leida vabavaralisi õpitöökeskkondi, mida kasutada oma töös.
Strateegiad:Võtta ette Udutu ja Wordpress ja otsida parimaid lahendusi nende kasutamiseks õpikeskkondadena.
Vahendid:internet (lingid, wikipedia, õpikeskkonnad, kursusematerjalid jne)
Hindamine:Kindlus mitme õpikeskonna kasutamiseks.
Reflekteerimine:Kursuse lõpus

laupäev, 2. oktoober 2010

TLÜ õppeinfosüsteemid ei kõlba kuhugi ...

Peale kahte kuud siinses ülikoolis pole ma ikka leidnud süsteemi, mis minu registreeritud aineid ükskõik millises kalendris korraga automaagiliselt näitaks. Lisaks peaks kõik õppejõud saama saata spämmi kõikidele ainesse registreeritud tudengitele. Tartu õppeinfosüsteem seda suutis, seda ei kasutatud piisavalt tihti ... aga kui kedagi polnud registreeritud ainesse, siis saadeti kiri kõigile tudengitele ülikoolis - see kestis oma päev otsa saatmist. Pagan võtaks, aeg on edasi minna kursusepõhiselt lähenemiselt ainepõhisele lähenemisele ja on väga väga raske ja võimatu vahtida läbi kõigi ainete pärast ükshaaval kogu kalendrit - ained pole siin ju 1-2 korda nädalat 16 nädalat järjest septembri algusest kuni maailma lõpuni (jõulud) välja.
Olen vist miskid kodutööd ka juba maha maganud, tõesti ei jõua konspektidest ükshaaval neid väljaotsida...

urr-urr ... väike haigusevimm tuli ka peale, positiivse poole pealt tulu esmaspäevaks-teisipäevaks tööd. Tõsi, küttepuude saagimine-hankimine lükkub seega edasi veidi ...

pühapäev, 19. september 2010

Ise ...

(järgneb hunnik poste lipikuga: Õpikeskkonnad, mis on ühe õppeainega seotud)






Mina olen Madis. Võib vist öelda, et mitmekülgne ...

Olen kunagi õppinud aastakese soojustehnikat (TTÜs, teate küll - suured korstnad, põlevkivi ...), aga ma ei tea sellest midagi. Lõpetanud semiootiku ja kulturoloogina metsase kolkalinna ülikoolis Emajõe ääres, õppinud ja töötanud (veidi-veidi) ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Töötanud programmeerijana, arvutiajakirjanikuna, IT-kasutajatoespetsialistina, ajalooõpetajana. Mõned aastad tagasi sai pool aastat Kopenhaageni ülikoolis maad kuulatud (no niisama Erasmuse välismaaõhk).

Viimased paar aastat olen kirjutanud hooti Arvutimaailmale lugusid (otsingus tuleb vähe välja) ja aidanud inimesi/ettevõtteid arvutialastes probleemides. Nüüd teen seda ettevõtte OÜ Pingviinitiivul nime all (veeb on alles valmimas). Eelistan ja soovitan vabatarkvaralisi lahendusi, olen viimased 4-5 aastat oma põhilise arvuti opsüsteemina kasutanud Ubuntut. Enne seda veidi Fedorat, tööalaselt Debiani (Java, Tomcat, MySQL, programmeerijana). Praegu haldan väikestviisi paari Linuxil põhinevat serverit, aga leian, et aeg oleks ammu seda hakata töökohamasinates kasutama. Tean paljusid mitte väga tehnilisi- või vähemalt mitte-arvutiinimesi, kes Linuxit igapäevaselt kasutavad ja on väga rahul. Lisaks olen aktiivne Google'i teenuste kasutaja, propageerin väikseid eraisikute ja väikefirmade failiservereid (nt Synology, või vana lauaarvuti ja Zentyal, endine eBox). Alustasin hiljuti õpinguid informaatikaõpetaja erialal siin TLÜ's, samuti proovin kätt arvuti huviringijuhina põhikooli lõpu/gümnaasiumi õpilastega. Ahjaa, ma pean ka väikest uudiste/viideteblogi aadressil kiibiuudised.wordpress.com, vahel hästi ei jaksa.

neljapäev, 26. august 2010

Ajad, ajad...

Rahmeldan mööda linna ringi - ülikool, korter, töö, ehituskauplus ... õhtul koju jõudes oli telefoni mikrousb kaabel kadund, tegin veel tiiru tööle. Lõpuks tuli ikka kodust, arvutikoti n-dast sahtlist välja. Aga tegelikult läks kõik hästi. Sai 450 tellist autost maha laotud, leidsin selleks ootamatut abiväge ja ahjuuksed said ka kenasti ostet - mis siis, et kliendikaardi toorikud olid rariteetsed leida poes. Kogu seda pedagoogika värki küll ei viitsi ette võtma hakata, mõnd huvitavat kuuleb siiski ka. TLÜ kaugõppes, vähemalt pedagoogikas, on õpingukorraldussüsteemid küll alakasutet, WebCT sugused süsteemid, aga paremad nagu Ilias. Mõelda, minu õpetaja kogemustest on möödas juba nii palju aega, et kaheksandikud on laiali kõrgkoolide rebastena. Vanus, vanus annab tunda ... ja Android tahab kõiki sõnu saksakeelseks parandada.
Published with Blogger-droid v1.5.5.2

laupäev, 7. august 2010

Elon Musk ja kuurakett

Eesti ninaalla vahtiv ajakirjandus nagunii ei räägi, aga silma jäi üks Registeri artikkel. Mis on SpaceX, seda peaksid nüüd juba kõik teadma. Olen seda varem maininud seal (märts 2007), seal (dets 2007) ja seal (jaan 2009), suisa pidev kajastus - ennast üllatas ka.

Niisiis - nüüd, peale Falcon 9 esimest õnnestunud starti on PayPali-miljonär ja Tesla elektriautoguru Musk paotanud veidi enam suuremaid tulevikuplaane. Ühest küljest on arendusel veel suuremad mootorid, mis senised 9 mootorist koosneva raami välja suudaksid vahetada või kombineerituna uude 9 mootorilisse raami võimaldaksid luua meeletu jõuga järgmise generatsiooni masinat.


Siin, ilmselt vahepeal kuskil lekkinud, aga siis uuesti ärakoristatud pauerpointides lekkinud pildil, on siis praeguse Falcon 9 ja tema tulevase lisakiirenditega raskeversiooni mudelid nii praeguste (paariliikmetest vasakpoolsed) ja kui tulevaste võimsate mootoritega. Vasakult esimene on mõistagi võrdluseks toodud vana klassikaline "kuurakett", Saturn 5. Suurema mootori võrra ülessuurendatud Falcon 9 ehk Falcon X võiks juba Saturnile lähedast lasti üles viia (võrdset raskes versioonis) ja samas oluliselt soodsamalt kui seniste traditsiooniliste "rauapakkujate" (Boeing jt) tehnika. Lisaks on pakutud ka välja Falcon XX, mis Saturni ületaks, kuid oleks radikaalsem erinev disain. Võlu sõna selle kõige juures on soodsam. Vähemalt nii väidab oma plaanide kohta Musk, puhub seda juttu kõrva Obamale ka. Mõistagi on siit oodata tõsist vastupanu seniste tegijate (ja nende juristidearmee) poolt. Kuivõrd Obama on lubanud 5 aasta pärast uue kuuraketti puudutava otsuse teha ja samas pole absoluutselt kindel, et sel hetkel valges majas ta jätkuvalt pesitseb, siis võib muidugi ka juhtuda, et traditsiooniliste kompaniide (ja nende töövõtjate) poolt lobistatud vabariiklased kõik omasoodu keeravad. Enne seda aga loodame näha SpaceX'i edukat debüüti töökindla inimkõlbuliku raketialuse pakkujana maalähedasele orbiidile....

Lisaks sellele käib Muski jutust läbi ka päikseenergiaga kiirendatud säästlike (kuid aegamisi kiirust koguvate) mootorite mõte (kauglennu automaatjaamade, nt Voyagerid, algkiiruse kogumiseks, veel parem aga päikselähedastele, ka väga palju kiirust vajavatele automaatjaamadele, nt Merkuuri uurimiseks) ja tuuma jõul kiirendatud inimkõlbulikke planeet-planeet sõiduaegu pakkuv lahendus. Täpsem info on mõistagi veel puudu, alles mõeldakse ja planeeritakse. Igatahes Mars on pikem eesmärk ka Muskile.

Sellest ja veel mõnedest siin mainimata asjadest kirjutas siis Register.

neljapäev, 5. august 2010

Maailmalaiendamine

Sõitsin täna (neljapäeval) hea hulga maad maha. Alustasin hommikul linnas esimese lepingu allkirjastamisest ettevõtjana, siis plaadipunkt, tulevane kodu, tagasi linna. Vihmasest hommikust Pärnu maanteele.

Vana-Pääsküla eel olid teeserval paar hääletajat, võtsin peale, aga nad soovisid Haapsallu (täpsemalt Hiiumaale). Seega siis viisin nad Ääsmäele, bussipeatusesse. Seal hea 50-tsoon, annab lootust peale saada, sest mida suurem kiirus seda väiksem tõenäosus, et keegi peatub. Pöörasin siis sealt Ääsmäe ringilt, mida Eesti liiklusmärgid ringiks ei pea, aga teeandmiskohustusega märgid siiski väljas on, Pärnu poole. Suht ebamugav, Haapsalu poolt tulija küll üldjoontes andis teed, aga pidin kuidagi imelikult tema ja ees sõitva traktori vahelt tegema seda. Pärnu poole mineva tee otsapeal oli jälle kaks hääletajat, tegin siis jälle peatuse.

Sel korral oli tegu punase habemega austraallasega ja läti neiuga, kes reisisid koos Riia suunas. Olid alles Helsingist tulnud, üsna väsinud. Aga sai üle aja jälle ingliskeelt harjutada.

Virtsu tankla on jätkuvalt superhinnaga: 45 senti odavam kui ülejäänud automaatjaamad. Tasub peatuda :)



Paar päeva tagasi täitus masinal 140 000, sellest veidi üle 30 000 on meie sõidetud.

neljapäev, 22. juuli 2010


Nahkhiired on kummaliselt ja ootamatult linnasõbralikud loomad hoolimata linnahäältest, elektromagnetväljadest ja muust. Olen ise neid Kopenhaagenis, Nörrebro piiril tiikide kohal lendamas näinud. Siin aga minu maakodu ja kaks nahkhiirt. Üks surnud ja 10 aastat kuivanud, teine elus ...














Suurendus ka teise kohta. Esimene on sama võrgu sees keskel, mille juures ülal see on ...

kolmapäev, 21. juuli 2010

Airbusi visioon

Mulle ikka vahel potsatavad postkasti pressimaterjalid. Täna tuli Airbusi kohta. Kuivõrd mu tehnikablogi lennundust ei kajasta, aga lennundus mulle istub, siis teeme siia. Järgneb pressiteade kommentaaridega.


Airbus pakkus Inglismaal Farnborough rahvusvahelisel lennunäitusel külastajatele vaatamiseks ideelennukit, mis kujutab lennunduse tulevikku tehnoloogia kiire arengu jätkudes.



Firma sõnutsi võib selline unistuste lennuvahend teoks saada 2050. aastaks, heal juhul aga isegi paarkümmend aastat varem.

Airbusi eksperdid materjalide, aerodünaamika, salongikujunduse ja mootorite valdkonnas disainisid lennuki, mis peaks kujutama endast „inseneride unistust“.

Õhulaeval on ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse. Lisaks on lennukil U-kujuline saba ja kergmetallist „intelligentne“ kere, mis räägib senisest tunduvalt suuremast keskkonna sõbralikkusest.


Kergmetallist? Ilmselt peetakse silmas süsinikplaste pigem, mis ei lähe eriti metallina arvesse - kuigi metallist skelett on ilmselt jätkuvalt ka Boeing 787 ja järgmisel Airbusil, mis sellest eeskuju võtab - A350 ei võta päris täie rauaga vist, on mulje jäänud. Mind paneb mootorite paigutus kontseptsioonil imestama, tundub nagu õhuvõtuavad oleks all pool kui düüsid taga. Õhuvõtuavad on pealegi nii väikse vahega kerest, et rataste poolt lennurajalt üles tõstetud tolm paiskub kõik mootoritesse, mis stardiajal võib väga halvasti lõppeda. Pealegi on düüs üleval mootor surumas masinat vastu lennurada, mis on muidugi hea - palju parem kui lennukitagaotsa üles lükkav mootor, mis lennuki esiotsa maasse suruks. Mootor surumas tagaosa vastu lennurada ja kohe selle ees tiivad, mis pikisurve tagajärjel masinat õhku tahavad tõsta võiks vast ökonoomsed küll olla. Samas lärm - senised sabamootoriga lennukid (MD 80, Boeing 717, Tu 134, 154) on mootorid olnud pigem kerest veidi kaugemale viidud ja ometi on neid masinaid eriti tagaosas vaevanud müraprobleemid. Tiivaaluste mootorite puhul on mootorid ju kerest kaugemal ja lisaks hoidekonsooli küljes. Tjah, mulle meeldiks ikkagi rohkem kui lennukiehitajad kolmnurgakujulisele põhiplaanile rohkem mõtleks. Muidugi tekib seal lennuki keskosast välja saamisega rohkem probleeme, aga võibolla on mõistlik sinna keskele jätta veidi ruumikam ala - baar näiteks. Pressiteade jätkub ...
 
Tulemuseks on säästlikkus, tunduvalt madalam emissioonitase, väiksem müra ja suurem mugavus. 


Airbusi asepresidendi Charles Championi sõnutsi ei ole loomulikult tegemist „päris lennukiga“ ning kuigi kõik, mis välja pakutud, on praktikas teostatav, ei pruugi areng minna just täpselt selles suunas. „Sisuliselt lasime me lihtsalt oma fantaasial lennata ning üritasime mõtelda väljaspool olemasolevaid raame. Üks ideelennuki eesmärke ongi inspireerida järgmist põlvkonda lennukidisainereid,“ ütles ta.

Juhtiva sõltumatu futuroloogi Robin Manningsi nägemuses on lennunduse võtmesõnaks „paindlikkus“. „Kindlasti on meil reisijatena tulevikus võimalik valida vägagi erinevate mugavus- ja kiirustasemete vahel,“ usub Mannings.

Airbus prognoosib radikaalseid muutusi lennukite salongidisainis. Jutt käib ökoloogilistest isepuhastuvast materjalist istmetest, mis istuja mugavust arvestades kuju muudavad, samuti aga nupuvajutusega läbipaistvaks muutuvatest seintest, mis pakuvad reisijale 360-kraadist vaadet all avanevast maailmast.

Samuti unistavad disainerid holograafilisest virtuaalse sisekujunduse projekteerimisest, mis võimaldab kujundada erasalongist vastavalt meeleolule kas kontori, magamistoa või isegi aianurgakese.

Tulevikulennukites võivad teatud süsteemide jaoks energiat pakkuda erinevad „rohelised“ allikad, nagu näiteks kütuseelemendid, päikesepaneelid – või isegi meie endi kehasoojus.

Aeronautika arenedes ammutatakse tõenäoliselt järjest rohkem inspiratsiooni loodusest enesest, nii võivad teatud liiki lennukid õhutakistuse minimeerimise, kütuse kokkuhoiu ja sellest tulenevalt ka heitgaaside vähendamise huvides katta vahemaid võimalusel hanede sarnaselt, kolmnurgana.

Lisaks loodusele otsib Airbus ideid aga ka reisijatelt endilt. Reedel on lennunäitusel „tulevikupäev“, mil noorte kaasamiseks on kavas mitmeid üritusi. Airbus pöördub omalt poolt järgmise põlvkonna reisijate poole küsimustega, mida nad lennusõidu puhul oluliseks peavad.

pühapäev, 11. juuli 2010

Oh mis päev - TiinaTiina otsustas valida sellise metsatee, et suisa kohutav - 2 km rohtunud rada. A. otsustas minu keelitustest hoolimata Taaralinnast Põlvamaale oma vastsoetatud uhiuue Scotti võidusõidurattaga tulla, oli Reolas pidurdamise tagajärjel oma rattaga (maantee oma, 1 cm laiuse kummiga ja imekerge) kukkunud. Peale temaga paari tundi ringi sebimist jõudes Maarjamõisa erakorralises meditsiinis öeldi, et ta puusaliigese sidemes on rebend ning mõra ja ta tuleb vähemalt neljaks-viieks päevaks hospitaliseerida ja opile saata. Uhh ... Ja jube nunnu oli kuidas pardiema 7-8 pojaga julgelt üle tee marssis Ülenurme taga ... see tähendas küll äkkpidurdust, aga ellu jäid.

esmaspäev, 14. juuni 2010

Brabus

Sai täna veidi kiiremini Muhumaalt tuldud kui see ehk tavaks on (aja peale tulek + ootamatu praamijärjekord). Millalgi paarikümne esimese kilomeetri pealmöödus Brabus maastur (ilmselt siis tegu MB G-seeria tuuninguga). Noh, möödus tähendas minu mittelegaalne kiirus + veel hunnik midagi. Kümmekond km enne Ääsmäed seisis ühel pool teed valge auto sinise kapotiga ja teisel pool juba tuttab Brabus ... väike klassivihaemotsioon käis läbi. Aga no las maksab, mulle aitab säästlik väike-keskklass küll, vb diislit tahaks :)

reede, 11. juuni 2010

Nõuan GMOsid sisaldavat toitu! Ja CO2-vaba tuumaenergiat!

GMO võimaldab luua taimehaigustele sobimatuid taimi, mis võimaldab ilma mürkidega pritsimata head saaki. Nt kui taimes on mõned valgud, mida tavaliselt haigused ärakasutavad kui taime nõrgimat kohta ründamiseks, siis GMO puhul võib neid valke muuta nõnda, et haigused ei saa neid enam ära kasutada.
Sellega saab taime muuta mõneks ajaks haigustele vastupidavamaks kuni uued haigused arenevad. GMO vastased toovad näiteid, et GMO taimedest 75 % on lihtsalt kemikaalidele vastupidavamad tavataimedest ja ülejäänud 25 % tootvat ise mingeid toksiine. Kui see ka nii on, siis see ei tähenda, et peaksime GMO vastu võitlema, võitlema peaks ainult ja ainult kemikaalide kasutamise vastu ning mõtlema välja paremaid viise geneetiliste muutuste läbi viimiseks. Näiteks kui tomatile lisada kala geen, siis tomat võib haigustele tunduda selle tagajärjel võõras ja riknemisele (bakteritele) paremini vastu pidada, kuid kuivõrd ka kala on söödav, siis tomati söödavus lisandunud geenist ju ei muutu. Iseasi teema on GMO omandiõigus. Kui GMO raps (õietolm) levib tuulega sadu kilomeetreid ja talumees kasvatab enda teadmata GMOks muutunud rapsi, siis ei tohiks teda karistada ja ei peaks saaki hävitama. Põlduse mürgitamisel iseenesest pole GMOga miskit pistmist, mürgitamise GMOga sidumine on võibolla GMO tehnoloogia vale kasutamine (vb peaks pigem uurima võimalusi keelata taimede mürkidele vastupidavamaks aretamiseks st mürkide kasutusvõimaluste laiendamiseks). Küsimus ei ole GMO halb olemises, küsimus on kemikaalides eraldi ja tegelikult just GMO võib meil aidata pääseda neist kemikaalidest. Muidugi iga GMOd tuleb eraldi uurida, teoreetiliselt võime nt GMO taime viia sisse rästiku mürgigeeni ja selle abil taime mürgiseks muuta. Aga enamik geene mõjutavad nii väikest osa taimest, et kuna taim on süües keedetud ja töödeldud, siis rästikumürgiga taime sissesöömine meile tõenäoliselt ka midagi halba ei teeks. Pealegi koosneb rästiku mürk ilmselt mitmetest erinevate geenide poolt mõjutatud ainetest, taime haiguskindlamaks tegemiseks jätkuks tõenäoliselt vaid mõnest muutusest.  Mürki oleks taimes vähe ja mürk on ju tegelt mõeldud mõjuma veres, sissesööduna keedetud kujul poleks see ilmselt üldse nii halb.
Vaadake, GMO vastu ei tule võidelda, vaid tuleb võidelda põldude mürgitamise vastu, vahet pole kas GMO või tavaline taim ja minuarust GMO nime kasutamine vales kontekstis on potensiaali omava asja ohustamine. Mida me ei vaja.
Ma olen alati tõre GMO vastaste suhtes, nagu ka tuumajaamade vastaste suhtes :)
Ma olen väga roheline, aga ma suisa NÕUAN GMO tooteid ja tuumaenergia abil toodetud elektrit :)
Sest need mõlemad on tegelikult loodusele puhtamad, kui neid õigesti kasutada. Nad ei põhjusta CO2 emissiooni. Lihtlabased intrigaanid väidavad, et GMO oma olemuselt on paha, seostavad selle muude ja tegelikult pahade asjadega, mida võibolla kasutatakse ka GMOga seoses, aga mis tegelikult pole üldse seostatavad kui seda õigesti teha. Ma jälestan seda loba ja naiivset antipropagandat, mis selliseid anti-GMO teemasid tihti saadab. Ma näen igasugu looduskaitsjate hulgas kahjuks lisaks mõistlikele inimestele ka pimedaid uue kartjaid, kes ei saa asjadest aru ja samas jagavad hästi propagandat, panevad uued asjad kokku negatiivsega ise seda tajumata, et võitlema ei pea mitte asja enese vaid juba ammu juurdunud teiste harjumuste vastu, mis jätkuvalt levivad - no näiteks põlduse mürgitamine.

Näiteks kordame veidi teisest vallast üle ühe teooria. 20. sajandi teisel poolelohtralt levima hakanud vähktõved on osalt põhjustatud puhastusainete ja säilitusainete kasutamisest, mis tapavad baktereid ja seega need samad meie keha mikrofauna osised ei saa algeostes hävitada segaseks läinud rakke, millest saavad vähkkasvajad. Vähem kemikaale - selle loosungiga olen igati päri, nii põllul, nõudepesus, põrandapesus ja igal pool mujal. Võiks keelata tugevad antibakteriaalsed puhastusvahendid igapäevakasutuses. Rootslased tahtsid need ainult haiglatele reserveerida, tegid vist ära - ja eks õige on, haiglas on vaja lisatagatist. Kahjuks kaasneb sellega muidugi see, et haigla bakterid on palju agresiivsemad. On väidetud, et meie kehal on 10 korda enam baktereid/muid pisielusolendeid kui meie kehas endas rakke on. Aga see mikrofloora on tõsiselt kannatanud viimastel kümnenditel, kuuekümnendate toidutööstusrevolutsioonist alates.

Tegelt igasugune aretustegevus on sisuliselt GMO, või noh, aretuse juures tehakse sama asja, aga pimesi proovitaske kokku panna paremat komplekti. GMO puhul on juba teooria taga, et mis täpselt mida teeb. Põhimõtteliselt nagu häkiksid arvutiprogrammi koodi ja püüaksid teda veidi teisiti käima panna. Nad tunnistavad ise ka, et ei luba teisi vaateid ja nimetavad kõike GMOd pooldavat reklaamiks. Minuarust on see väga usuhullude kampa meenutav. "Antud kodulehel ei ole püütud kõikvõimalikke erinevaid seisukohti välja tuua. Leiame, et on piisavalt teisi huvigruppe, kes tegelevad GMO-de reklaamimisega ja oleme otsustanud, et piiratud ressursi tingimustes võtame enda peale just riskide osas infolünkade täitmise." Ühesõnaga sellel lehel on arvamused kirjutatud skeptilises toonis ainult. Ma ei ütle, et pole probleeme. See GMO rapsi probleem on päris tõsine ja ennekõike on probleem seadustes, mis lubavad trahvida GMO kasutajat, kes sedaametlikult ostnud pole. Patentidega kaitsmist tuleks pigem piirata ja GMOde juures peaks päris tõsiselt piirama patendeerimist. Sest see teeb selle valdkonna suureks äriks. Kui GMO valdkonnas patendeerimine raskeks teha, siis ei saaks keegi sellega suuri rahasid taga ajada
ja GMO asju aetaks rohkem altruistlikes huvides kui üldse. Nt ainult riikide rahastamisel.

Aitäh, R. , tegelikult ma sain ka targemaks :)
Kuid mind ikkagi häirib see GMO negatiivseks tembeldamine, mis näib nagu oleks GMO enda pärast. GMO on tegelikult aretamine nagu iga teinegi. Ja palju kiirem, tõhusam ja läbimõeldum aretamine. Mida mingil juhul keelata ei tohi, aga peaks lihtsalt paremini jälgima.

Nõuan GMOsid sisaldavat toitu! Ja CO2-vaba tuumaenergiat!

Vabandan seoses teksti konarlikusega, see põhineb msnivestlusel ja seda pole plaanis toimetada millekski muuks.

pühapäev, 23. mai 2010

St Ola

St Ola oli täna hädas maabumisega. Video on kehv, aga midagi kuuleb isegi ehk heliribalt:


Kes viitsib, see võib lisada subtiitrid. Kapten hüüdis minu mälu järgi midagi sellist, et tal on vaid üks kruvi (kas teine on katki või St Olal ongi üks?) ja seepärast lasi otsa uuesti lahti ja kinnitas tagumise. Igatahes järjekord oli meeletu, tükk maad kaugemal kui Kuivastu kõrts.

esmaspäev, 12. aprill 2010

Oh asju juhtub ja juhtub ...

Vahepeal sai minust nn rõngastatud mees. Sõrmus auga sõrmes 1. aprillist. Pidu oli väike - rahvuslikus stiilis, aga ilm oli suurepärane, tegime Vabaõhumuuseumis pilte ja külalistele ekskursiooni (ja jalgade niisutamise).

Eile, 11. aprillil käisime abikaasa ja sõbraga Purtse jõel parvetamas, moodsa sõnaga - raftimas. Pidada olema lihtne jõgi, kus on raske ümber minna. Noh, sellise suurveega - jah muidugi :-/

Tulemus - tormasin pool tundi nagu peata kana piki jõekallast, heinamaad, teed jõesuudme suunas ... kui vool parve puutüve alla tõmbas olin mina parve tagaotsas. Käisin vee alt läbi, aga sain okstest kinni ... kolmanda tüvejuures õnnestus teise puu taha veidi vaiksemasse voolu end tõmmata ja sealt siis kuivale ka ... aga keegi teine sealt kohe välja ei tulnud. Enda päästmisega ametis polnud mahti mõelda ka. Kui väljas olin tuli tagant poolt parvejuht, jooksis piki märga kallast allavoolu kui nägi, et minuga korras on. Ronisin kõrgest kaldast üles ... nägin esimesel madalamal heinamaal kahte inimest - selgus, et meie parvelt, aga mitte minu omad. Tagant tuli üks tüsedam mees esimeselt parvelt, mis juba enne meid ümber oli läinud (puu juurde sõudis meie juht meid vist selleks, et abi osutada neile). Tema oli mures "tüdrukute pärast", need olid keskeale lähenevad daamid ja ka nooremad naised esimeselt parvelt. Mees tormas piki jõge edasi hooga, püüdsin järgneda, aga mäeveerust üles saamine oli raske. Viimaks jõudsin plaanitud maabusmiskoha teele, kus tuli vastu auto. Vaba kohaga ... aga minu omi polnud ikka ... sõitsime randa, kus paistsid eemal parved ja inimesed nendel, aga minu omadest polnud ikka veel midagi teada. Viimaks selgus, et nad olid merele kantud ja seal viimasel hetkel välja tõmmatud. Peale poolt tundi vees ... jah - varustus oli okei (kuigi märg eelmisest päevast). Aga ettenähtud maabumiskoha juures või kuskil enne merd võinuks inimesed ikka kinni püüda ... see teekond vees läks liiga pikaks ja kahel inimesel oli surma maik juba suhu tulemas. Mis nüüd mina sest tean küll - minu paar minutit võitlust lainetega ja puutüvedega oli köömes selle kõrval, kuid hirm kallite inimeste elude pärast oli päris ...

Kaart ka. Ja organisaatorite poolne turundusvideo ka - viimase lõpus on jube kuulda naeru-aplodeerimist. Ümber minek / vette kukkumine sellises vetevoolus pole naljaasi. Hullem osa - 12 inimest piki jõevoolu alla tulemas on puudu ... liiga hirmus turunduseks. Suurem jagu neist (kahest parvkonnast) tuli ise välja või tõmmati veel enne jõe lõppu. Õnneks ei tao vool praegu inimest vastu kive, aga võib kinni jääda okstesse ja muul moel igati räsitud saada. Nende auks peab samas ütlema, et varustus oli tasemel. Jättis ellu, aga napilt. Organiseerituses võiks olla asi parem, et algajad inimesed ikkagi nii karmis kevadvees kui tänavu saaks enne jõe lõppu kokku korjatud ja ei peaks paari päeva või veel kauem põetusvoodis veetma alajahtumise tõttu. Võib olla ei läheks siis ka nii palju aere kaduma :)
Meie ilmselt enam sellist seiklust ette ei võta ja loodame, et lisaks meile tegid omad järeldused ka organiseerijad ning järgmiste kundedega läheb sellise veeseisu korral käiku mõni lisagarantii vältimaks pikka vintsutust läbi terve jõe merele välja. Ja kaasa vaatepunkt ka.

pühapäev, 28. märts 2010

A. avastas hiirekasutust salvestava jubina, minu poole tunni töö. Pisikese ekraaniga masinal, nagu näha, siis veidi spetsiifilisemal kasutajaliidesel ka. "Start" nupu asemel kasutatav koht on ülal nurgas.

Toimet: lisasin pildi pikemast kasutusest ja ilma peatuste markeerimiseta.

neljapäev, 18. märts 2010

Ma oleks järgneva ehk kiibiuudistesse või pingviin.org'i pannud, aga on tunne, et see pole piisavalt hea.
Veel lisaks väike tähelepanek, et kaughaldusega kasutajatoe kogemused on tekitanud kummalise harjumuse kõiki arvuteid kaugelt juhtida - SSH on sigamugav viis diivanilt netbooki kaudu laual asuvas sülearvutis muudatusi teha. Hallatava koduse arvutivõrgu liikmete arv on juba ka päris suureks kasvanud - oma seitse liiget kahes füüsilises asupaigas ... Tänase üritusega seoses viskaks veel ühe kivi Johannes Kerdi kapsaaeda "Mind ootab mu hobune, et viia mind Tapale" (jõudsin poole ettekande pealt) ... aga suhtumine stiilis, et harjutame-harjutame-harjutame ja kes ei suuda ülemuse juhatuse all toimuda, sel pole kohta, st saame ka ilma läbi - võivad olla veidi iganenud. Moodne sõjapidamine, eriti veel kübersõjapidamine ja selles kaitse seda enam, eeldab originaalset mõtlemist - oskust uusi vigu tuvastada, võimalikult kiiresti neid järgi proovida, testida ... muidugi tuleb teatud eetikareeglitega arvestada - sõdur peab olema oma ülemuste suhtes aus ja ustav, truu kodumaale ... ja mõned reeglid veel, aga kübersõda pidades ja selle eest kaitstes ei saa tegijaid reeglitega uputada.


CERT Eesti teabepäeval KUMUs tutvustati ka ID-kaardi/Digidoci tarkvara arendust, muuseas ka Linuxile. Esmalt löödi lahku krüpteerimine ja allkirjastamine, et võhikud 10 aastaks oma dokumente ära ei krüpteeriks.
(Olen/olin kohapeal, see siin on kiire kuulmise järgne refereering ilma pressimaterjalideta)


OpenOffice.org tarbeks luuakse moodulit, mis võimaldaks rakenduse seest dokumente allkirjastada. OpenOffice'i dokumendisisese allkirjaga süsteemi siiski käima ei saadud.


DDOC failivormingu asemel ollakse üleminemas uuele, BDOC vormingule. 


Brauserite poolelt töötavad uued rakendused hästi Firefoxi ja Safari abil, Chrome ja Windowsi IE kasutajale on see esialgu ebamugav ja Opera toetus puudub täielikult.


Ka loodi PDFi allkirjastamise tuge otse Adobe enda lugeja kaudu, mis võimaldab digiallkirju lugeda ilma lisatarkvara installimata ka välismaistel kasutajatel, kes meie rakendusi muidu ei vaja. Kahjuks töötab see esialgu ka vaid Windowsi (võibolla ka Maci) PDF lugejaga, sest Adobe ise pole jõudnud oma Linuxi lugejasse veel seda võimalust integreerida kasutataval kujul.


Hakkama ei saadud lisaks OpenOffice.org dokumendivormingu sisese digiallkirjastamise toega ka uue C digidoc teegi loomisega.


Uuelt ID-kaardi partnerilt, keda otsima hakatakse, tahetakse lisaks arendusele ka asjalikku kasutajatuge. Kõige optimistlikuma plaani järgi saaks uus partner valitud aprilli lõpuks.


Koodi/infot saab: id.eesti.ee

teisipäev, 2. märts 2010

Mis on Firefoxi eelis?

Mis on Firefoxi eelis? 
See on mugav laiendatavus ja ulatuslik platvormide tugi. Veebibrauserite valdkond peab olema allutatud standarditele, vastama ühiselt kokkulepitud reeglitele. See võimaldab veebibrauseritel kasutada suvalisi veebilehti ja näidata neid ühte moodi. Tõsi, sellel on alati omad piirid - on ju opsüsteemid erinevad ja mõistagi ei saa brauserid olla üdini sama koodi peal, sest koodi kohta käivad koopiaõiguse sätted. Ideaalis pole vahet millise standarditele alluva veebisirvikuga veebi vaadata, igatahes on turvalisem kui kasutajaskond oleks jagunenud võimalikult ühtlaselt. Standardid ei saa turvavigu endale lubada - standardite rakendamisel juhtub aga ikka vigu - seega parem on kui sobivaid lahendusi on mitu. Firefox töötab Mac OS X, Linuxi, FreeBSD, Solarise kui ka Windowsi peal - seega on ta ilmselt kõige laiema platvormiga standarditele alluv graafiline brauser. Tekstipõhine Lynx töötab ehk enamateski süsteemides, aga see pole oluline - aeg on edasi läinud.
Firefoxi suurimaks eeliseks on täna täiendused - pistikprogrammidega saab teha mida iganes alates järjehoidjate sünkroniseerimisest, reklaamide ja skriptide keelamisest kuni välja põhjalike erikasutajaliidesteni näiteks integreerimaks brauseriga emaili/voogudelugejat. Google Chrome ja vabatarkvaraline Chromium on tõsiselt Firefoxile kannule astumas - nende eeliseks on vähe ruumi võttev moodne kasutajaliides ja iga sakki eraldi protsessina jooksmine, mis brauseri kokku jooksmise tõenäosust veebi testimisel vähendab. Need mõlemad on Firefoxi puhul ka arenduses ja lähema aasta jooksul kasutusse jõudmas. Firefoxi pistikprogrammid on veebilehtede loojatele tihti väga vajalikud ka testimisel - nende abil saab kergesti luua automaatteste ja põhjalikult uurida mida veebiserver ikkagi brauserile väljastab - kontrollida lehe turvalisust. Firefoxi lisaga Noscript saab keelata skriptide töötamise lehekülgedel - see hoiab kokku hulga arvutiressurssi (hea netbookidel!) ja võimaldab julgemalt surfata kahtlastel lehekülgedel. Firefoxil ja Chrome'il on ka viimaste tarbeks privaatse brausimise režiim - sedasi külastatud lehekülgi meelde ei jäeta.
Uuenduslikusest rääkides - aastaid oli kõige uuenduslikum Opera (nt tõi esimesena sakkidega brausimise), kunagi veebi alguses Mosaic ja Netscape. Viimastel aastatel on uuenduslikus olnud Chrome´i eelis, aga igal brauseril on omad võluvad uuendused.
Kuigi massikasutusega veebilehtedel on Firefoxi osakaal tihti IE osakaalust väiksem, siis Firefoxi, Opera ja Chrome brauserite kasutajad on pidanud vaeva nägema teise brauseri installimiseks ja seega tõenäoliselt veebi kasutamisel pädevamad. Näiteks ühe arvutiajakirja veebilehel on viimase aasta külastustes selgelt juhtimas Firefox 48 %, järgnevad IE 39 % ja Opera 5,7 % osakaaluga. Chrome järgneb neljandana 3,5 %, kuid on liiga uus, et teda aasta pikkuse aja jooksul tõsiselt statistikasse kaasata.

Avaldatud Arvutimaailma veebruarinumbris 2010. Siinkohal toimetamata-lühendamata redaktsioon.

esmaspäev, 8. veebruar 2010


Automehed tegid akna all sõud...



Tsirkuse osalised: rekka, kaks kastiga maasturit ...


Tüdinud pealtvaatajad saavad lõpuks liikuma hakata. Tükk aega oli terve Veerenni ärimajasse suunduv teelõik umbes.

kolmapäev, 27. jaanuar 2010

Mõtlesin ka rikkaks saada: Lotoga ...

Valisin mõned nädalad tagasi esimest korda elus välja kaks Viking loto mänguvälja - mõlemale läksid küllalt juhuslikud (mitte kõrvuti) ja erinevad numbrid, st 12 erinevat numbrit - ükski number väljadel ei kattu. Väljad läksid mängu mõlemad kümneks nädalaks. Nüüd on möödas kolm loosimist ja võib veidi statistikale mõtlema hakata.


Sain esimesel loosimisel kolm tabamust - kaks põhinumbrit väljal B ja ühe lisanumbri väljal A. Teisel nädalal sain pihta väljal B ühe lisanumbri ja ühe põhinumbri, väli A läks täitsa raisku. Kolmandal nädalal ehk täna sain pihta mõlemal väljal ühe põhinumbri. Huvitav, milliseid nõkse võiks veel tõenäosusega mängimise nimel katsuda võiduvõimaluste kasvatamiseks.

Paar reeglit millest juhindusin (oma aru järgi):

1. Üle kahe numbri kõrvuti juhtumiseks on tõenäosus väike, seega olgu valitud numbrite vahel enamasti vähemalt paar-kolm valimata numbrit.

2. Kahel väljal olgu kõik numbrid erinevad, sest vähemalt väikse võidu tõenäosus kasvab sellest märgatavalt.

3. Loosimisele mingu väljad võimalikult pika aja jooksul - kuna iga nädal tulevad erinevad numbrid, siis on tõenäoline et mingil nädalal ikka juhtuvad need "õiged".


Võiduvõimalust ei suurenda, aga teeb mugavamaks internetist hankimine. Süsteem näitab ise ära mis numbrid võitsid, pole vaja telekat pommida ega netis tuhlata ja näpuga järge ajada.


Seega, johtuvalt neist reeglitest ei tasu täita pliks-plaks pileteid. Kas kellegil on veel asjalikke soovitusi, et kuidas oma võimalusi tõsta? :)

teisipäev, 19. jaanuar 2010

Uus mängukann ...

sain endale uue vidina. Seni olen vahel väliseid välke laenutanud, aga nende kasutamise teooriaga pole veel palju tegelenud, nüüd siis aega-mahti alustada. Vahva!

Minu blogide loend