Suvepäevad ja hällipäev

Minu jaoks peamiselt reis.
J-G J. helistas mulle reedel praamilt ja teatas, et tuleb ka rattaga. Ühinesin mulle seni vähe tuntud isikuga sõiduks Orissaarest läbi Saaremaa põhjaosa suvepäevade toimumiskohta. Minu reisi algpunktist (kell 1309) sai kokku umbes 97 km. Läksime läbi Maasilinna ja jõudsime põhja maanteed pidi 5 km kaugusele Leisist, kus põõrdusime väiksemaid teid pidi Anglasse ja edasi Karjasse, kust edasi taas väiksemaid teid pidi otse Mustjala suunas, õieti Mustjala taha sihtkohta (2115 olime ehk kohal).
Täna hakkasin üksi väntama tagasi (1435). Esmalt peatusekene Mustjalas (jäätis ja gaseerimata limonaad). Edasi Võhma suunas, kuid pöörasin kuskil enne ühe maalinna pärast väikestele teedele, kus lõpeks päriselt võpsikusse sõitsin ja vist aastaid kasutamata metsateekesi kasutasin. Lõpeks viisid siiski õigesse kohta välja. Edasi põhja teed pidi Assukale, kust otsisin R.'i taga - sain tuttavaks eelseisva põlvkonnaga ja veidi süüa ning lõpeks selgus, et R. ei olnud saanud bussipiletit - väljamüüdud ju kõik pühabaõhtused Saaremaa piletid. Siis otsustasin siiski jätkata teekonda - seni oli läbitud 32 km. Leisile jõudsin (2002) ja Saaremaa tarbijate ühistu pood oli kaks minutit varem kinni pandud. Teist poodi külastama ei hakanud. Teel tuli mõte lühendada eelmisel sõidul lühendamata jäänud teeosa - liikuda teistpidi risti üle eelmisel korral valitud ristmiku ja suunduda üle põlluteede suurele Kuressaare maanteele. Saigi teostet. Tagavere juures jõudsin teele. Kümme kilomeetrit edasipeatus mu ees üks auto - mõned suvepäevadelt naasvad korbivennad küsisid mu saatuse järele ja eriti midagi tarka ma ei rääkinud. Ehk loevad nad seda siin nüüd ja ehk annab see rohkem.
Edasi sõitsin juba tuttavat teed Saiklast ja Orissaarest mööda otse suurele tammile. Kui enne tammi juba ohtlikult pimenema hakkas, siis sai tuli käima pandud, kuid miskipärast annab ta valgust vaid siis, kui lamp on suunatud üsna üles. Seega natuke ka näkku. Aga punase tagalaternaga jalgratturist mööduvad autojuhid vahel õnneks üsna viisakalt. Kuigi vändata oli muidugi raskem. Naljakas oli, kuidas tulega jalgratta eest jooksis tammi serval roo ees tükk maad ära väike reinuvader. Ei tahtnud vist tihedasse roogu minna või oli seal vesi all, igatahes peale mõnda maad eest ära jooksmist lippas siiski roogu.
Vihastasin koera peale, kes mulle mitusada meetrit Nautse külas jaanalinnufarmi vahel külateel järgi jooksis ja peale haukus. Mulle ei meeldi haukivad koerad. Karjusin ta peale - "Minu peale ei haugu! Koeranärakas!!" või midagi selle sarnast, aga loll loom ei saanud aru. Adrenaliini küttis põhja. Mõneti sarnaselt mõnede inimeste mõnedele seisukohtadele, mida siin selgitama ei hakka. Aga olgu öeldud, et ma ei salli topeltstandardeid. Neiud võivad ju olla "nõrgem sugupool" vms, kuid mina seda nüüd küll ei tunnista. Vähemalt vaimselt nõuan ma neilt sama palju. Ja kui mõni asi ka on, mida ma ei pea normaalseks või mis mind üsna ärritab, siis see ei tähenda veel, et ma inimest tervikuna selle pärast halvasti hindama hakkaks. Vähemalt enamasti. Vähemalt siis mitte, kui inimene minu argumenteeritud seisukohad ära kuulab ja mõnes teises asjas nendega nõustub.
Ahjaa - 25 korda taburetiga kolme meetri peale lennata on võimalik ainult purjus peaga. Kainena ma ei taha lennutamist. Ma ju kardan kõrgust!!!

Ja reisi lõpetasin pilkases pimeduses kodukülla sisse sõites umbes 2330 paiku.