laupäev, 1. oktoober 2005

Meremilitarist



Niih, siiski sai peale mindud. Kahjuks erinevalt minu viimasest või eel- viimasest sõjalaeva külastusest oli vaatajaid palju. See ei meeldi mulle eriti. Viimati nimelt olin kuskil 5 aastat tagasi prantsuse fregatil, mis seisis kaubasadamas kraanade taga ja peale minu polnud seda keegi vaatamas. Kõik uhkeid prantsuse mereväelasi täis ja siis mina, keskkoolipoiss. Nüüd magistrant, aga sama õhinas. Nagu ikka. Kahjuks sai vaadatud vaid kahte laeva neljast või viiest, millele lasti,aeg oli lõppemas või õieti oli seda 20 minutit, kuid järjekord oli pikk. Ükskord kanaadalasel läksin kogemata üle piiri ja tegin sealt pilti Kaurist, oma vennast. Kõrvalolev nokatsiga kanaadalane ajas siiski hetk hiljem ära.
Külastasime Kanaada ja Hollandi laevu, sakslane ja taanlane olid taga, peale ei saanud üldse vist USA fregatile ja Saksa varustuslaevale. Aga ameeriklasest tegin eemalt pilti ja näete seal Seahawki. Kunagi olen umbes sellist ameeriklast Tallinna lahel külastanud, aga rohkem kui kümne aasta eest ja "vanaemaga". Tollal sai sõidetud Linna halli juurest väikse laevaga pardale, väga palju oli vaadata tahtjaid. Fregatidest kolmel oli kaks angaari nagu Seahawki taga näha, mõlemal külastatud laeval oli üks (helikopteri) angaar. Ühes neist seisis vana SeaKing, tüki suurem, kuid vananev mudel. Lisasin siia ka Vulcan- Phalanxi, mis kanaada- lase angaari kohal seisis, alati valvel ja valmis oma 3000 lasku minutis tegema ... mõneks sekundiks/kümnendikuks.

Kommentaare ei ole:

Minu blogide loend