pühapäevased seiklused

Kõigepealt läksin patareisid ostma ja siis valima - kuna reformaatorid, kesk, isamaa ja mõned veel mulle ei sobi, siis jätkasin oma traditsiooni ja valisin mõõdukaid, kes nüüd küll kahjuks on rikkunud oma nime ja punasemaks läinud kui ehk vaja. Valisin ühte endist televisiooni juhti, juudirahvusest. Vailsin, kuigi ta järjekorranumber oli väga taga nimekirjas. Ju tahab hallpea puhata.
Edasi sõitsin kesklinna Mustamäe teed pidi - mulle harjumatu tee. Siis püüdsin leida lennujaama sõitvat bussi, aga ...
Tallinna taksojuhtide maffia on äraostnud bussiplaanide tegijatelt lennujaama - bussid, mis lennujaama sõidavad, ei oma lühendatud kavas peatust lennujaam, vaid piirduvad Suur-Sõjamäega. Läksin mina siis piki Tartu maanteed teadmatuses, lõpuks leidsin ühe talonge müüva putka ja ostsin talongid, vastas oli kohe peatus ja müüjalt sain teada, et sealt sõidab buss ka lennujaama. Selge - aga kell oli 1515 ja busside ajad olid 1500 ja 1535 ning lennuk pidi tulema 1540. Lõpeks ma läksin Kaubamaja juurest jala lennujaama ja jõudsin enne kui buss.
Aga loomulikult oli lennuk 10 minutit hilinenud, seega seisin õues ja jälitasin oma veidi katkise kaameraga duralmiinium linnukesi.
Just selle linnukesega nad tulid. Kuid kulutasid mahatulemiseks suhteliselt kaua aega. Siis soovitasin ma neil jala bussijaama minna - võtsin ise kohvri. Läks oma 20-25 minutit ja bussijaama kassiir ütles, et bussipiletid Kuresaarde on välja müüdud. Ah hetk enne nägin veel Kurvakujurüütlit, kes Tarbatusse kiirustas. Seega - hakkasin mõtlema, et kas taksoga annaks sõita või kuidas, sest 1740 pidi olema viimane liinibuss Kuressaarde ja ma tõepoolest ise ei oleks eeldanud, et see PÜHAPÄEVAL on väljamüüdud. Mõtlesin, et 1730 Tartust väljuvale bussile peaks saama sõita peale Pärnusse ja kui ka sellest maha jääks sugulased, siis sealt Pärnu taksode ja odavamate hindadega oleks Virtsusse vaid 70 km (mitte 140 nagu Tallinnast). Kuivastusse saadaks neile ometi vastu tulla. Aga Pärnus jääksid sugulased täiesti omapead. Olgugi, et nad mõlemad on eestlased - õde ja vend - tekiks neil kommunikatsiooniga suuri raskusi (kodune keel ja keel omavahel ikka rootsi oma). Lõpeks sai siis esimesena ette tulnud bussile peale kobitud ja juhilt piletid ostetud, sest täiesti välja õnneks kassast ei müüda. Lõpp hea - kõik hea.
Linnaliinibussiga koju sõites istus mu kõrvale keegi noormees suurte kohvritega - sildid küljes viitasid Lufthansale. Meenus, et lennujaamast lahkudes olime just näinud Lufthansat sisse tulemas. Vestlesin, kurtsin karmi saatust. Tematuli New Yorkist, nädalaselt tööreisilt. Hansapanga töötaja. Kurtis, et peab homme tööle minema. NYC olla olnud 23 kraadi sooja ja sadanud kui oavarrest, tema jaoks oleks kell olnud hommikul kell 9 - ta nägi väsinud välja.