teisipäev, 14. november 2006

Sümptomaatiline

(mitte, et mulle meeldiks see keeruline võõrsõna)

Viide või asiiseeneses.

Hariduse probleem.

Raiskasin eile mitu tundi enda ja tüki ka ülemuse aega putukatõrjega, mille taustaks oli hariduse probleem. Kuna ma olen alustanud oma tutvumist arvutimaailmaga keeles, kus võib võrrelda nõnda:

KUI TEKST="tekst" SIIS ...

Aga nüüd viimased kaks aastat olen õppinud ja veidi ka töötanud keeles, kus TEKST ei ole tekst ise, vaid on viide tekstile. Seega:

"tekst"<>"tekst" (ehk TEKST!="tekst", kuigi ennist omistati TEKST'ile see väärtus)

sest kuigi märgid on samad, siis nad asuvad erinevates kohtades ja seetõttu ei loeta neid võrdseteks. Hullemaks teeb asja see, et teksti võib ikka liita:

TEKST=TEKST+"tekst2";

või isegi:

TEKST=TEKST+TEKST;

Aga võrdlemiseks hoopis:
TEKST.ONVÕRDNE(TEINETEKST) (õige/väär)

Oh ... see ei ole töö. See on põgenemine mõtete eest ja selle paksu tuituuue ja kalli andmebaasiraamatu eest, mida - ma luban - kohe lugema hakkan! (Tööajast! jee!)

Aga enne ütlen, et Tarmo ja Toomase laulutekstid on väga head ja ilusad. Olen vist ise neist mõjutatult kirjutanud vähemalt ühe luuletusekese.

Kommentaare ei ole:

Minu blogide loend