Kuidas filmid peale vaatamist tekitavad tunde, et seda kõike on kunagi nähtud. Täna vaatasin lendavate pistodade hurtsikut (kindlasti tuleneb eesti sõna hurtsik germaani "house/haus" vormist, sest teatavasti germaanlased rändasid meist omal ajal mööda). No muidugi, kes teab, see saab kohe aru, et
pistodade putka on lähedasti seotud minu hiljuti mainit
Tiigri ja draakoniga, milliste aktsioontseenid ning loodusvaated nende taustale on tõepoolest suudlahtijätvad. Eriti tekitab sarnasust vahepeal kohatud bambusmets. Mägesid on vähem, värve aga rohkem. Rohkem ka kaklemist suure grupi vastu. Rohkem juttu armastusest. Rohkem ... pettust. Minu isiklikult vaatepukilt vaadates tundus etem, igatahes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar