Kallab

Uhab taevaluukidest, mis jaksab.
Pole ime see,
kuid väiksel saarel külvab hirmu,
paanilist.
Siin vaid harva märkab niiskust tulla taevast.
Pilvelaevad mööda sõuavad jättes märkamata,
et maa on all.
Maa, mida uhtuda ja uputada.
Elekter streigib,
ei tea, kas jõuan lõpuni.
Parem on uppuda ...
uppuda raamatusse,
üle pika aja,
justkui üle ookeanivete.

Kass, vana metslane,
kes iial oma nina tuppa pole tahtnud pista muuks,
kui söögipooliseks
või vahel hiire püüdmisega eputamiseks.
Oh kus eile tegi lärmi,
hall nätsutatud juustusõber siruli betoonil.
Nüüd kass see magab nagu karvamüts tööriistu täis laual.

Huvitav.
Thomas Valensi nime kohta ei anna google midagi tarka peale selle: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?996
Mul olemas olevas köites (sama soodsalt saadud) pole originaali kohta muud, kui ingliskeelne pealkiri, mis samuti mingit lisainfot ei anna. Ei avaldamisaastat, ei aimu.