Piiritaja

Ei osanud piiri pidada.
Kummaline, kui linnuke, keda eemalt pääsu- keseks pidada võib ja kes mitte kunagi maale ei maandu, maas oli.
Peos oli.
Ainult veidikene ümber vahtida märkas.
Kui teda siis härra ornitoloog õhku pildus (nii kahepoole-kolme meetrini) siis langedes lõi tiivad laiali ja hakkas lendama, kuid kukkus siiski peagi maha. Ühel katsel lendas alla poole meetri kõrgusel madala rohu kohal oma kakskümmend meetrit kuni kiviaiani, millele lihtsalt madallennul otsa pani. Siiski pehmesse samblasse, pärast lendas etemini ja omandas teatud oskuse ka õhus pöörata. Aga ikka kasinalt elukutselise lenduri kohta. Kord tekkis ka paraleel üleeilse õnnetusega seoses - lendas, kuni ühel hetkel pööras nina alla poole ja kukkus meetri pealt lihtsalt ristikusse.

Paar klõpsu veel: teine ja kolmas

Ja saatusest ... härra ornitoloog asetas ta redelilt katuseserval olevale karniisile, kust linnuke kähku-kähku oma tee leidis katusealla, kus pääsukeste (ja ehk ka piiritajate) pesad katusekivide all peidus on.

Uuendus: ta oli uuesti maas ja uuesti sai katusele organiseeritud.