Neljapäeval kodisin end Tarbatusse ja juba järgmisel õhtul repatrieerusin Lindanisesse,kui seda linn iial koduk nimetada saab. Kui midagi iial koduks nimetada saab, peale Muhu ehk, kui sedagi.
Repatrieerusin Revalisse koos uue koduloomaga, kes südmena tuksub Pentium M. Nimeks sai ta Tulilind, et oleks eestipärane ja jälgiks traditsiooni minna üha uhkemaks. Mu esimene arvut mis takkajärgi nime sai oli Sipelgas, ta polnudki päriselt minu, aga siiski. Nime sai ta siis, kui sain ka oma esimese päris enda oma - Hobuse, kel võimeid rohkem. Edasi tuli Pegasus, tiivuline hobu, kelle turvil ma juba ligi kaks aastat elanud olen. Ja nüüd Tulilind, kes on hoopis teise loomusega.
Sai kõvasti puhastatud Pegasuse hinge, mis mul tükkidena kaasas on. Pool hinge hakkab kandma usaldusväärset rolli, et hoida teadmisi, mis tuulde minna ei või. Aga kõigepealt tuleb hulk vähemtähtsat tuulde lennutada.
Imelik, võiksin ka öelda - minu eimene pentium (võrdle: minu esimesed triibulised). Aga mis teha, aeg nõuab ohvreid.
Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
6 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar