pühapäev, 24. juuni 2007

Miks on Eidaperes Tallinna maantee, mis viib ... te arvasite 6igesti - see ei vii Tallinna, v6i no kaudset viisi ta sinna suundub, aga esmalt pigem Lellele ja siis Raplasse ... siis ehk jah Lindanise manu ka. S6itsime esmalt otse Raplasse ... siinkohal palavad tervitused k6igile m88da- kihutanud auto- juhtidele, kellele R. vahepeal ekstreem- seid elamusi pakkus vaadates taha poole, et kus kaugele ma j22nud olen, ja sellega vastas- suuna- v88ndisse s6ites. V6i muidu keset teed vinger- dades. Raplasse j6udsime 6igeks ajaks ... nagu n2ha v6ib. Vahtisime paraadi, lennu- masinaid ja kiirus- tasime raudtee- jaama, aga m2lu oli m2nginud vinger- pussi ja rongiaeg 1222 oli peas muundu- nud 1250'ks ja seega j2ime vaksalisse hiljaks (ja seega poleks R. ka rongiga tagasi saanud kui poleks poolelt paraadilt vaksalisse tormanud). J2rgmine rong l2ks alles 1556 - niisiis v6tsime p2ikest, kostuasime end vee ja j22tisega ja kella kahe paiku j6udis R. otsusele (minu keelitusel), et tegelikult v6iks ka jalgrattaga tagasi s6ita. N6nda tegi ta kyll umbes kahekordse senise elu rekordi, aga tal ei olnud ju ei pagasit ega porilaudu, mis tuult takistanuks. Raplast Tallinna poole tundub ausaltytelda ka pigem allam2ge tee olema ... ikkagi mererannale l2hemale. Kuigi see t6us Rapla suunas ei olnuks kindlasti v2ga m2rkimisv22rne, kui poleks olnud ka "mahedat l6unatuult". Siis ehk kahe paiku j6udis Raplasse E. auto ja naisega. Otsustasin pagasikottide sisu tema autosse laduda, et oma eelseisvat retke kergendada. Veidi-veidi hiljem asusin teele Kehtna suunas - pea kogu tee (v2ljaarvatud yhe egotsentrilise maamatsi tykk) oli kena sile ekstra jalgratastele m6eldud kergliiklustee. Kehtna juurest haakisin end yhe hallip2ise keskealise h2rra seltsi, kel (ysna moodsa ja uue v2ljan2gemisega) rattasarves m6ned plast2mbrid. Temaga oli sama tee nii kilomeeter paar ja juhatas ta mind 6igele m2rgistama teeotsale, mis (edasi soovitan j2lgida regio teedeatlase kaarti) viis K2bikyla juurest l2bi Lellapere-Nurme ja Kokuta ja Vastja Lokuta juurde Haaklasse, et saaks s6ita edasi Eidaperesse. Lokuta pood oli kell kaks kinni pandud, j6dsin sinna ehk poole nelja eel ja uks oli lukus. Niisiis - pidin ajama 2ra apelsiinide ja v2hese s2ilinud veega. Kruusatee Lokuta eel oli kena - libisev peen kruus oli tee servas ja autor88bas kena sile ja k6va kate. Suur jagu teest oli tegelikult ka pinnatud (mitte nagu 2000/2001 aasta kaart v2idab). Eidaperest edasi l2ks kruusatee aga halvemaks ja auto r88padki polnud teine kord p2ris puhtad. Pidi esirattaga kyndma herneterade suurustes ja suuremates kivikestes ning lootma, et p88ramine ikka p88rab ja mitte niisama laia kraavi kividesse ei kaeva. Kuidagi j6udsin siiski ysna v2sinuna v2lja V2ndrasse, poe manu ka, aga kitsi meel poodi sisse ei lubanudki astuda. T2is oli saanud 105 km. Tegin v2ikse p6ike s6bra juurde V2ndra kandis. Sealne vana asfalttee oli nagu Sveitsi juust ... teate kyll. Peale tunni-pooleteisest kosutust suundusin edasi Kootsi suunas - E. talu on V2ndra poolt l2henedes Kootsi sildist oma neli kilomeetrit. Taluhoovi suundudes sai t2is sajakolmekymne kuues (136) kilomeeter. P2rnumaa teedel (piir on m6ned kilomeetrid enne Kootsit) on kena t2histatud 22rejoon, mille taha rattaga s6ites joonduda. Viljandimaa algusest kadus see kui niuhti 2ra. Kootsil pidasid Jaanid jaanituld.

Kommentaare ei ole:

Minu blogide loend