Shoppasin. Ostsin telgi (üks võiks ju perekonnas olla? rattamatkad ees!), madratsi ja kella. Jah, see on kell - see nunnu 5 või S - kuidas nüüd võtta. Sekundid on parajas klingoni fondis ka veel - kena!

Lõvi täna poodides käies ei vihastanudki. Lõvi leidis, mis vaja. Lõvi ei käinud toikamehe kaubamajas, kus eile iga asja hind närvi püsti keeras ja tõstatas küsimuse, et kust tulevad välja inimesed, kes pelga särgi eest on nõus maksma pooltuhat krooni?? Hullumeelsus! Ma ei teeni 20000 kuus veel! Ja kui ka teeniks, siis ikkagi ostaks soodsat säästu kaupa ja investeeriks ülejäägi, sest kunagi tahaks ju jalad seinale lüüa ja puhata. Väljateenitult. Või ehitada endale oma ümmargiuse häärbermaja, mis pööraks lemmiktuba vastavalt päiksesse või päiksest ära - olenevalt tujust.

Lõvi arvates on terava ninaga ja ülemäära pikad kingad narrikingad. Aga ikka on neid veel palju saada! Ja küsitakse hullumeelset raha ka veel! Poed müüvad saasta! Peab enda Singeri korda seadma, riiet hankima ja tööle hakkama. Ise tehtud asjad on alati kõige paremad!

Mood seebiks! Tallinn on jah moepealinn, pelgalt selle õnnetu juhuse läbi, et õnnetu Moe asula on sattunud Tallinna juhitavasse väiksesse vabariiki.