Tõesti on külm väljas.
Käisin üle kuue päeva õues. Kella poole kuuest kümneni jõin ühe tuttavaga Gabrieli likööri. Esmalt ühes Tallinna ülikoolis, edasi tema pool. Pärast trolliga koju.
Mulle meenus üks lugu. Ma usun, et te olete kuulnud lugu konnast ja skorpionist. Kuidas skorpion palub konna, et see ta üle jõe aitaks. Konn keeldub, sest kardab salvata saada. Kuid skorpion veenab teda sellega, et kui ta konna salvaks, siis upuks nad mõlemad. Lõpuks konn nõustub, kuid keset jõge skorpion salvab konna. Konn küsis: "Miks sa tegid seda? Sedasi sureme ju mõlemad!" ja skorpion vastas: "Ma ei saa teisiti, see on minu loomuses."
Chakotay rääkis seda lugu ühes Voyageri osas. Ma mäletan. Mulle vahel tundub, et ma olen skorpion. Mina ei tapa kedagi, vähemalt mitte tahtlikult. Ma olen aus, liiga aus. Teen endale sellega haiget, teen teistele. Põletan sildu, mida mööda ma oleks tahtnud käia. Valmistan pettumusi.
Ma olen justkui skorpion - lootmine on minu loomuses, lootmine ka siis, kui asjad ei näi nii ilusad ja toredad. Lootmine, et ülejäänud asjade võlu paneb silma kinni pigistama.
1 aasta tagasi
3 kommentaari:
Mul on tunne, et minu loomusel õnnestus Sulle täna anda skorpionisabahoop, kuigi see polnud nii üldse mõeldud ja poleks kuidagi tohtinud Sulle mõjuda. Sul on põhi juba all küll oma reaalteadusega. Ergma ka minu poolt, mina tema poolt täieliselt ei ole, aga osalt küll: http://www.epl.ee/artikkel_310241.html
Aga tavaliselt kiputakse (näiteks mina) selle mõtleemisega liialdama. Minu lõputöö oli üks suur jutukäkk, mitte midagi mõistliku. Jah, võimalik, et osadki paduhumanitaarsete kalduvustega kursakaaslased olid edukamad, kuid siiski kripeldab hinges see - semiootiliseks krüpteeritud ja elevandiluust torni poetatud asja ebaõigsus.
Muuseas Star Treki tsiteerimine klassikuna on natuke naljakas :P
Star Trek ongi ju pühakiri! Minu koraan!
Postita kommentaar