Rutiin

Naljakas - taas kisub värk traditsiooniliseks rutiinikis. No tegelikult eranditega ja enam sellist esmaspäeva ei tule.
Alustan pühapäeva hilisõhtuga ehk ajast, mil kell esmaspäeva peal - tegin ajalooõpetamise alal arvutiga koduülesande - ainsana kuumades kartulites. Seejärel keerasin kahe paiku magama ja äratuskell ajas mind kenasti pool seitse üles. Kiirkorras pakkimine, söömine ja trollile. Trollile tuli sama õpetajanna(?), keda ma sel semestril ka kahel varasemal varahommikul trollis olen näinud (GAG noor õpetaja?). Rongil oli sama OOPi võttev preili, keda ma ka kahel varasemal korral rongis kohanud olen. Täna tegin lõpuks juttu ka, poole distantsi pealt, vaja ju koguda tuttavaid nägusid, kellest ehk võiks õnne korral abi leida. Ja rongis oli sama väga viks noormees, kellega ma kaks eelmist korda ebamugavat klassita pinki olen jaganud.
Seejärel tuli viis loengut/seminari. See pole küll õnneks iganädalane olnud ja kuna kümnene loeng lõpeb siis seda enam ka ei tule. Kolmanda ja viimase loengu eel nägin lossi kohvikus ühte daami ja mulle meenus kuklakratsimise peale, et see oli just see daam, kes inglise filoloogidele ingliskeelsete maade ajalugu annab. See daam, kellel ei õnnestunud tanu alla saada, sest ta Kaukaasias vms omal ajal ei tormanud odavaid "juveele" kokku ostma. Nagu ta loengus ükskord naljatas, et see olla halva õnne toonud. Ta meenutab mulle veidi Kukrust, GAGst. Nii ei tohiks võrrelda elavaid surnutega, aga mis teha. Peamine on nimelt see, et nõnda tore on näha inimesi, kes oskavad keskenduda ja pühenduda sellele, mida armastavad. Ükskõik kas füüsikale või millele iganes. Keskenduvad ja unustavad isikliku elu ära.
Peale kolmandat loengut ülalt alla tulles kuulsin tuttavat häält. Ma jätan kirjeldamata, et mis tundeid minus see hääl tekitas.
Siis kaks tüütut pedagoogika seminari.
Ja siis rutiinivaba osa. Täna sai minust - vaesest patusest - korporatsiooni Fraternitas Liviensis rebane. Oh õudust! Eksole? Sellest ei tasu vist kirjutada, eriti veel naljatlevas pilavas toonis, mida ma ikka tahaks harrastada. Seepärast jätan jutu siinkohal katki.