Niisiis - sai käidud kurikuulsas Allerødis. Kuulus on ta ühe teise asja pärast. Vaatasime üle Allerødi Sø - jah, see ongi rohkem soo, kuigi sõna tähendab järve. Taani mõistes tõeline Kopi lähedane kolgas, kinnikasvav järveke ning madal ala küngaste vahel. Et odavamalt kohale jõuda alustasin rattaga kodusest Dragørist, kuskil nii Kastelletist tiba edasi läks esirattal kumm puru ning vedasin ratta kuidagi L.'i koduhoovi. Aga ega see veel murra - esmalt jala punuma põhjasuunas järgmisse piletitsooni, et piletiraha kokku hoida - Hellerupi jaama. Siis Allerød - väikese ümberistumisega aeglaselt ja varem lõpetanud S-togilt kiirema (peatusi vahele jätva) ja lõpuni mineva rongi peale.
Allerød on väikelinnake, seal elavat rikkad inimesed. On ka kenasid vanu majakesi.
Teel kohaliku järvekese äärde looduskaitse alale ajas mind naerma taanlaste maatee - kaks asfaldiriba auto ratastele. Nagu Muhus, ainult muhus on muidugi kaks lubjakivi kruusa riba auto rataste jaoks ja kena muru või hein nende vahel. Mõnelpool ka lihtsalt rattaroopad läbi heina. Põlluteed ... enne nähtud Taani põlluteed Horsensi juures olid ka enamasti asfalteeritud, aga vahel ka kruusateed, kuid ilma mururibadeta mõlemal juhul. Ilmselt mururiba asfaldite vahel on omane looduskaitseala teele.
Allerødis, õieti Lillerødi ja Allerødi vahepeal, kus asub Allerødi S-rongi jaam, läks täitsa kaua aega ja minnes sai komposteeritud vaid ühed piletid - neist ühele ei saanud miskipärast templit peale, ning sõidetud esmalt Hillerødi - seal on kuulus Frederiksborgi loss keset järve, nähtud paljudel maalidel ja piltidel.
Hillerødis tuli esimese asjana vastu punaste vuntside ja koledate kollaste küüntega vanamees, kes küsis, kas inglise keelt oskame ja palus raha. No ma selgitasin, et olen vaene Ida-Euroopa tudeng, siis ta küsis kas Eestlane. Hakkasin samal ajal juba tasahilju raha otsima, et no annan talle 5 või 10 krooni tema küsitud 20 asemel, aga siis ta teatas, et tema naise isa oli eestlane. Küsisin, et mis nimeline - tundus, et midagi "Kaarma" moodi, no ehk sain veidi valesti aru, aga igatahes kõlas eestlaslikult see nimi küll. Kiitis teine Eesti suitsusinki, kui ma ei eksi. Sai ka küsitud summa - tegi ju südame soojaks, et ikkagi eestlasega kokku puutunud, teab Eestit. Imelik tüüp oli küll, L. sai aru, et poolakas, mina sain aru, et austraaliast ... inglise keel oli minu arust igatahes olulise koleda poola aktsendita, kuigi veidi tahumatu ka, aga mida sa ilmselt pikaaegselt töötult/võimalikult joodikult tahad.
Kui Allerødi sõites saime kaks korda samade kontrollide poolt kontrollitud - käisid ringi kolme kaupa ja istusid ümber samas jaamas kus meie, siis tagasiteel nägime esmalt kontrolli veidi peale Hillerødist väljasõitu. Selgitasin, et miks mu piletil pole templit, onu kirjutas oma pastakaga sama templi, mis L'i piletil oli ja lisas enda numbri. Sõitsime viimasesse jaama, kuhuni võisime, läksime välja, tembeldasime ühele klipikaardile veel kaks templit ja sõitsime sama rongiga uue kehtivusega maksimum jaama, et sealt kenasti tipatapa koju jõuda. Oi maru väsinud olime küll!
Mina ronisin veel bussi peale ja sõitsin koju Dragørisse, homme tuleb tööriistad kaasa võtta, osta odavast kohast sisekumm ja üritada parandama minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar