"Miks merevägi on jäänud nišimereväeks?
14) Loobumine Saksamaa pakutud meremiinidest ja miinipraamidest (2003).
15) Kolme miinijahtija hankimine umbes 800 miljoni krooni eest (2006)."
"Potentsiaalsele vastasele on vaja vaba pääsu suurematesse sadamatesse, et merejalaväe- või muud meredessandiks võimelised üksused võiksid takistusteta kohale sõita ning vastupanu kohtamata randuda. Vastase pääsu sadamatesse on vaja tõkestada. Kõige lihtsam ja odavam meetod selleks on miiniveeskamine ehk meremiinide paigaldamine. Seega on miiniveeskamine tähtsaim võimekus, mida merevägi esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks peaks omama."
Mina usun, et pigem oleks olulised rannakaitseraketid ja suurtükid, mida selleks otstarbeks saab sadamate lähistele paigutada. Raketid peaksid olema samad või sarnased tanktõrjerakettidele, ilmselt aitaks veidi teisest lõhkepeast ja raketi sensorist, aga kui parasjagu pole paremat võtta, siis peaks ka tankitõrjerakett laevale augu sisse tegema ja kuuma plasmaga nii mõndagi pardal läbi põletama.
Aga lisaks sellele oleks vaja mobiilselt rünnata blokaadi organiseerivaid laevu, nagu sõber metsloom on öelnud. Momendil on avanemas selleks sobilike laevade saamiseks hea võimalus.
(Illustratsiooniks panen võrdluseks Taani raketikaatri pildid, sest võimekuselt ja suuruselt on see kirjeldatule lähedane ja on minu pildistatud)Gepard klassi raketikaater sisaldab relvastusena:
(illustratsioonid on pildistatud Saksamaa fregatilt Baier 1. oktoobrist 2005)
* 1 OTO-Melara 76mm kahur - see on praegu NATOs enamlevinud kiirelt tulistav ja õhu- ja raketitõrjeks, laevade vastaseks võitluseks ning isegi maismaa objektide ründeks sobilik suurtükk (laeval vööripoolne ümar torn rauaga siis muidugi)
* 4 MM38 Exocet laevade tõrje rakett - raketikaatri põhirelvastus - 70-180 km lennuulatusega võimas laevade tõrje rakett, mida on kaheksakümnendatel palju kordi järele proovitud
(küll rohkem NATO riikide laevu Falklandil ning Pärsia lahes tabades kui nende poolt lastuna) - võimaldab piisavalt kaugelt ohustada suuri ründavaid ja merd kontrollida üritavaid laevu, ilmselt saaks seda raketti ka lasta vastavatest autodega transporditavatest rannakaitsepositsioonidest ja muidugi on olemas lennukilt lastav versioon, mida õhuväe loomise korral oleks samuti vaja hankida
* 1 GDC RAM rakettide (Rolling Airframe Missile) laskeseade, 21 rakku - see on tänapäevane lühikese distantsi õhutõrjerakett, võimeline 7,5 km kauguselt ründama helikoptereid, lennukeid, isegi laevu ja sisse tulevaid rakette* võimeline veeskama vajadusel miine
Lisaks segamise seadmed, et takistada vaenlasel laevade ründamist.
Gepard on varasema Albatros klassi edasiarendus, valminud kaheksakümnendate algul. Erinevuseks on ühe OTO-Melara suurtüki asendamine RAM rakettidega ning 5 meest väiksem meeskond. Mõlema asja poolest parem. Muide 10 Albatros klassi kaatrist, mis 2005. aastal teenistusest maha võeti, müüdi Tuneesiale kuus (6) tükki. Gepardid on 7 aastat uuemad. Eestile sobivad nad ka ilma abistava baaslaevata, aga NATO missioonidel osalemiseks saab kindlasti ka baaslaeva juurde osta - sakslastel on ka neid üle. Muide kui mu mälu mind ei peta, siis need samad Gepardid käisid Eestis kuskil aastal 2004 või 2003 sügisel, mul omal kahjuks pilte sellest ei ole, aga käisin vaatamas ka. Momendil seisid nad Aarhusis, Taanis. Aitäh L.'ile seda mainimast, tänu sellele ka avastasin, et Gepardid sel aastal teenistusest maha võetakse ja seega neid küsima võib hakata. Aga ilmselgelt oleksid Gepardid väärt enamat kui raske raha eest soetatud miinilaevad. Mis me neile nimeks paneme?
Muidugi võime ka norralastelt küsida veel väiksemaid Hauk klassi laevu, mis hakkavad ka peagi vabanema, sest valmimas on uued radaritele halvasti märgatavad ja igati futuristlikud Skjold klassi laevad - katamaraanid, mille suurus on rohkem Gepardi moodi. Skjoldide esimene laev on juba 8 aastat katsetamisel olnud ja tema kogemuse alusel modifitseeritud kaaslased on parasjagu valmimas.
Hauk kannab Penguin rakette, mille lennu ulatus on üle kahe korra väiksem, samuti on tegu vähem levinud raketiga, mis kohe-kohe läheb väljavahetamisele uue raketi poolt ja ilmselt seda enam vanale Hauk klassile peale moderniseerima ei hakata. Samuti on Hauk märgatavalt kehvema õhutõrjevõimekusega (eeliseks küll see, et tarvitatatakse sama raketti Mistral, mis kaitseväes juba olemas on) rääkimata sisuliselt puuduvast võimalusest suurtükki maismaaobjektide ründamisel tarvitada (40 mm on väike kaliiber tänapäeval).
Viitan veel kolmele varasemale minu blogist läbi käinud sama teemalisele kirjanurgale: üks, kaks ja kolm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar