Niisiis, ajasin end hommikul kuidagi üles - uurisin uudiseid, sõin kuus röstsaia (viinerite ja mustikamoosiga) ja korjasin just parajal hetkel esiku põrandalt kaks ümbrikut - mõlemad mulle, kuigi ühe "aknast" nimi suurt paista ei tahtnud - pidi kaarutama.
Mõlemad ümbrikud Danske pangalt, ühes pangakaart (vaid paari numbrierinevusega kui 10 päeva tagasi tulnud vana) ja teises pinkood ... okei. Seadsin ma siis sammud panka ja poodi.

Eestis küsib pangaautomaat alati, kas tahad suhelda eesti, vene või inglise keeles (viimases ma pole kindel). Taanis küsib ta keelt ilmselt võõraste maade pangakaartide esitamisel ainult.
Vahelepõikena olgu öeldud, et veidi hiljem nägin pangas sees letil teadet, mis oli taani, türgi ja araabia keeles. Ülemisel serval oli "internatsionaalses" märgikeeles teade, et pangas on turvakaamerad, ilmselt. Huvitav, kas see oli võimalike pangaröövlite keeles teadaanne, et pole ikka mõtet röövida ja panga röövimisel ootab neid trahv 2000 krooni (vähemalt torkas silma selline number kõigis kolmes tekstis).

Niisiis - ainult dansk. Aga pinkoodi peale ei näidanud mitte raha väljavõtmise valikuid, vaid midagi muud ... ilmselt seda, et on vale pinkood. Niisiis läksin kontorisse sisse ja küsisin tellerilt, kellel parasjagu polnud numbrit ees. Ta ei pahandanudki, et ma numbrit ei võtnud, kontrollis kas mõlemad mu pangakaardid on aktiveeritud - olid küll.
Niisiis - veelkord välja - küsin 2500 krooni ja aparaat näitab mingit taanikeelset silti, kus figureerib number 200. Okei! Proovin kaks korda, aga ei miskit! Paanika! Mu arvel oli reedel 2000 DKK, nüüd peaks ikka rohkem olema. Panka ... aga nüüd on järjekord ... ootan. Ei viitsinud - läksin lõpeks tagasi automaadi manu ja küsisin 2000 täpselt - kõik laabus viperusteta - automatiseeritud masinteller andis mulle paki 200 krooniseid ! Ilmselgelt oli ta enne kurtnud, et tal on vaid 200 krooniseid rahatähti!

Nüüd piki tänavat edasi jäi ette väike türgi pood, mille ees ilutsesid kotid - spordikotid, seljakotid, kohvrid. Sees torkas küll rohkem silma Kaba musta mošheega seinavaip. Ja suur-suur kogus erinevaid muid vaipu ja idamaade träni, aga kui täpsemalt otsida leidis ka kotid üles. Ahjaa - hinnad olid vaid tänaval olevatel eksemplaridel - seljakott oligi vaid 60 DDK'd - olen üsna rahul!

Kui nüüd homme vaid ratta ka korda saaks!

Pühapäeval tähistati kastellis asutamise 341. aastapäeva!
Avatud oli Kastelli tuulik, purjed küll üles panemata ja kõik kolm veskikivi olid suurest rattast eemale tõmmatud ka.
Päris ülesse ei saanud minna, aga suur veski on uhke veski ... eksole. PEaks kunagi ette võtma ja esiisade kombel selles äris käe valgeks saama.

Printsessid, primadonnad ja taparelvad

Käisime muuseumis - kolmapäeviti on Arsenal valla. Esimese korruse võlvsaalid olid pilgeni täis kahureid ja suurtükke - erinevad alused, suurtüki kaalumis hoonekene, prügikasti meenutavad mortiirid ... väga uhke valik. Suured mustad - mitme mehe kõrgused, eest laetavad ja tagant laetavad, vanad 16 sajandi vahetatavate lõhkekambritega mitmetest metallitükkidest kokku pandud torudega pikad rauad ja kolm raketti (Natsi-Saksa tibrakett V-1, USA taktikaline ballistiline- ning kuuekümnendate õhutõrjerakett).


Suur mortiir on üsna kummalise kujuga ...
ja väike paneb taas imestama, et milliseid asju ka tehtud on.

Korralik kuue torulune Gatling - ilusasti vasest osadega läikimas.


Kui me umbes nii pool tundi enne oma ajalimiiti teisele korrusele jõudsime, siis mina olin hämmastunud ... nii hämmastunud, et võtsin vaid mõne pildi.
Suur saal oli pilgeni täis klaasvitriine ja raudrüid. Klaasvitriinides Otepää püssi sarnased vidinad, duellipüstolid, püstolid ja püstolkuulipildujad, kuni välja moodsate automaatrelvade ja karabiinideni. Vahele hellebarde, mõõgad, ammud ... sinna peab veel minema, sest poolest tunnist ei jätkunud miskiks!

Edasi kiirustasin kooli. Tagasiteel looderdasin läbi rattapoest ja Ny Carlsbergi Glyptothegi juures oli palju politseinikke (5) ja suurte kaameratega inimesi lisaks niisama väiksemale rahvakogunemisele. Ühel hetkel suleti ratturitele tee ja ...

Must kummalise numbrimärgiga auto möödus minust vaid viiiiie-kuue meetri pealt - sel hetkel olid politseinikud ka kõik kaugemal, aga tollest kõige lähemast hetkest ei taibanud pilti muidugi võtta - lihtsalt eemaldusin ruttu.

Eemalt sai näga isikute autost väljumist. Näe punajuukseline daam vaatab kaamerassegi!

Järgmisel kaadril vaatab siia poole ka tumedajuukseline parema külje uksest väljunud daam - ilmselt kroonprints Frederiku abikaasa Mary.

Edasi suundusin kodu suunas kui äkkitselt kohtasin kedagi tuttavat, kes võttis mind kaasa kontserdile. Esimesena kuulasime ehtsat tulevast ooperiprimadonnat:

Edasi jäi kaamerasilma rootsi keeles rääkinud ja laulnud lauljatar ... oi kuis vaatab!

Lõpeks ka kõik esinejad - mehed saatsid siis klaveril - üks üht ja teine teist esinemist.

On ununud ülevaade anda Karlimäe tehase külastusest pühapäeval. Esmalt eksisime tehase vahele uuele Carlsbergi tänavale, kus olid uhked elevanid maja toetamas - arhidektuur oli pompöösne ja toretsev, kohe näha kuhu vaese töölisklassi õlle eest makstav hingehind läinud on, aga vähemalt tore vaadata!


Esimese asjana esitati täis õllepudelite kogu, numbrid on päris muljet avaldavad -

Nende kolmeteist tuhande seas oli ka vähemalt üks tetrapakk, mis oli küll lahti, sest ilmselt tema ei peaks kümneid aastaid õllega täidetuna vastu.
Vanim pudel pärines 19. sajandist. Kuna koguma on hakatud palju hiljem, siis shedöövriteks loetakse ka nt Inglise kuninga George'i kroonimisõlu - pärineb see ju kolmekümnendatest! On siin pildil näha ka teiste kõige vanemate seas.

Riiuleid oli oma kaheksa, kõrgust ehk vähemalt viis pudeli rivi ja pikkus meeletu ... Otsa peale olid toodud rivi markantsemad esindajad ilmselt - siis õlletootjate esinduspudelid, et selle firma pudelid kergemini üles leiaks. Enamikku pudeleid pidi kaugelt piiluma.

Saku pudeleid oli rivis mitu tükki, alekokki ei õnnestunud näha kummatigi.
Terve riiul oli muidugi Carlsbergi ennast - nii Tuborgi kui Carlsbergi tuntumate markide pudelite etikettide areng ja etiketid üle maailma, nt hiina keelse sildiga.

Lisaks näidati muidugi firma ajalugu, seadmeid ja muud värki. Lõpeks sai heita pilgu tallile ja vankritele ... aga vot hobude säärejooks oli võimas! Ilusad karvased sokid ka jalas!

Ja viimaks võtsime oma neli õlut - kõik erinevad! Väga rohkem ei oleks erinevaid ausaltöelda saanudki, võibolla ehk kümmet oli.

Okei, sai siis üle Öresundi käidud laubal, kahjuks mitte rattaga.

Hommikul üllatasid hobused - kõigepealt üks rakend ja viie minuti jooksul ka kaks ratsapolitseiniku. Jah - Taanis on hobused popid, aga ega neid suurt ei näegi. No täna sai küll Carlsbergi tehases ka raskelasti hobusid näha, olid teised rahulikud ja taltsad, aga massiivselt tugeva tundega.


Aga ... esmalt jalutasime Malmös. Sealne muuseum asub vanas linnuses, mille hoovile on ehitatud moderne hoone - õudne rikkumine. Aga eks linnused on seda varemgi näha saanud - Pommeri Eriku tehtud lossis on hiljem pesitsenud nii Taani rahapada kui Rootsi 19. sajandi lõpu moodsaim vangimaja.

Lossi ümber luusisid ohtlikud sarvekandjad, pildi panen ainult neist ja lossi katusest. Ka paistab üle lossi kenasti kätte Malmö uhkus - Skandinaavia kõrgeim hoone, mida olen korra juba siin ka varem pildistanud - siis küll vaadatuna Taanist Dragorist.

Luusisime ka raudteejaama ligidal - parasjagu on osa kanalit lahti kaevatud, et sinna alla ehitada pearaudteejaama täiendust, mis jääb tulevasele linna alt läbi minevale Taani suunduvale tunnelile otsaks. Momendil käib ka rong, õhtul juhtusime Lundist tagasi tulles sellele suisa peale, aga peale - Malmöst keskjaama suundub ta tagasi ja teeb väikse ringi ümber linna.

Edasi viis tee Lundi, kus vaatasime toomkirikut (altar ja altari alune võlvitud ruumistik, kus saab ka teenistusi pidada on piltidele jäänud).





Vaatasime Lundi ülikooli vabaõhumuuseumit kesklinnas - oluliselt värvikirevam kui Aarhusi ekspositsioon - majad eri aegadest ja erinevatest asulatüüpidest - nii linnast kui maalt, puust maakirikuni välja.
Muuseumis ja linnas luusivad ringi oravad, kesklinn ise on ka vana ja ilus, mitte nagu suurlinnas Malmös.




Viimaks vaatasime botaanikaaia üle, oh küll oli seal sildistatud puid!











Academia Carolina ees tegime ühispildi ka:





Viimaks viis tee linnaliinibussiga taas kodusesse Maailma Väikseimasse Suurlinna, siin pildil tuled juba paistavad silla tagant. Ees oli veel enamik teed ja tunnel ...




Suurlinna, mis ikka ja jälle möllab ... neljapäeva õhtul koju tulles liikus suur noortekamp muusikat mängiva mikrobussi saatel Jagdvej otsast Agade peale - eemal vilkusid politsei vilkurid ...
Jolly Roger lehvis nii bussil kui nt sellel kolmerattalisel sõidukil siin:





Ahjaa ... jalgratta tagaratast sirgeks ajada oli üsna lootuseta ettevõtmine jah - sain ta kuidagi alla vähemalt, aga tunne on ebakindel - kaheksas on ratas kenasti ja lisaks logiseb ka võlli peal. Siia pilt vana rehvi kummi hoidmiseks sobimatust servast ja käiguvahetajast.

Moodne kunst ... nah.

Näiteks pikk lauatäis deformeerunud savipäid, kõik isemoodi katki ja näotud - kokku mitmekümne kaupa - me kõik soovime oma korteri koridori seina äärde pikka lauda täis selliseid monstrumeid.

Või savist roosa ja osalt punane kehand ... nagu purustatud siga. Verine ... paneks kenasti magamistoa nurka ilusaks asjaks, eksju?

Või miilo veenus nõelraviaukudega, kust saab sisse piiluda.

Vastu vaatavad:

A) äratuskell
vana ja klassikaline, päevi näinud, võibolla vanaema oma

B) kaisukaru, ka päevi näinud, istumas mängutoolis mänguasjade nurgas ja ootamas ...


C) linnutopis

vaikelu toiduga

Oh - kuidagi kirjutamistujutu nädal on olnud, panen tähele. Mitte, et ma nüüd aktiivselt kodus istunud oleks ja aktiivselt mittemidagitegemisega tegeleda oleks viitsinud, aga ikkagi mitteaktiivne.
Näiteks olen toitu valmistanud - ikka ühepajatoitu ja vahelduseks tegin esimest korda elus kaeraküpsiseid -
jah sellised nägid välja:
Retsept:

2 muna, veidi vett, lusikatäis suhkrustumata mett, kolm supilusikatäit vett, palju suhkrut,
nii palju kaerahelbeid, et kogu see vedeliku laadne ollus märjaks ja kleepuda üritavaks massiks saab ja siis paberil 220 kraadi juures ahjus 20 minutit kütta, et väljamaa salmonellaohtlikud munad heaste pastöriseeritud saavad.

Hmm, mis võiks olla kuningriigi "Staatens museum des kunsts" kohviku nimi? Vastus:

Ahjaa ... reformatsiooni üle elanud Lundis joovad ka piiskopid õlut:

Ahjaa, Irma on leiutanud kahe peaga kana - üks neist peadest pühendub kaagutamisele ja teine nokkimisele - nõnda saab kana kiiremini muneda ja ei ole muret kurta munade vähesusega.

(Inimsilmaga see pilt näinuks siiski veidi teistsugune välja)