On ununud ülevaade anda Karlimäe tehase külastusest pühapäeval. Esmalt eksisime tehase vahele uuele Carlsbergi tänavale, kus olid uhked elevanid maja toetamas - arhidektuur oli pompöösne ja toretsev, kohe näha kuhu vaese töölisklassi õlle eest makstav hingehind läinud on, aga vähemalt tore vaadata!


Esimese asjana esitati täis õllepudelite kogu, numbrid on päris muljet avaldavad -

Nende kolmeteist tuhande seas oli ka vähemalt üks tetrapakk, mis oli küll lahti, sest ilmselt tema ei peaks kümneid aastaid õllega täidetuna vastu.
Vanim pudel pärines 19. sajandist. Kuna koguma on hakatud palju hiljem, siis shedöövriteks loetakse ka nt Inglise kuninga George'i kroonimisõlu - pärineb see ju kolmekümnendatest! On siin pildil näha ka teiste kõige vanemate seas.

Riiuleid oli oma kaheksa, kõrgust ehk vähemalt viis pudeli rivi ja pikkus meeletu ... Otsa peale olid toodud rivi markantsemad esindajad ilmselt - siis õlletootjate esinduspudelid, et selle firma pudelid kergemini üles leiaks. Enamikku pudeleid pidi kaugelt piiluma.

Saku pudeleid oli rivis mitu tükki, alekokki ei õnnestunud näha kummatigi.
Terve riiul oli muidugi Carlsbergi ennast - nii Tuborgi kui Carlsbergi tuntumate markide pudelite etikettide areng ja etiketid üle maailma, nt hiina keelse sildiga.

Lisaks näidati muidugi firma ajalugu, seadmeid ja muud värki. Lõpeks sai heita pilgu tallile ja vankritele ... aga vot hobude säärejooks oli võimas! Ilusad karvased sokid ka jalas!

Ja viimaks võtsime oma neli õlut - kõik erinevad! Väga rohkem ei oleks erinevaid ausaltöelda saanudki, võibolla ehk kümmet oli.