Päev algas "suurepäraselt" kell 950 Rantzausgade alguse juures murdunud keskjooksuga.
Jätkus päeva läbiva dilemmadega, et kas hakata kriminaaliks või jääda ausaks ja lontuks. Jalutuskäiguga ülikoolini kulus üle tunni aega. Iga nurga peal nähtud jalgratas pani südame pekslema ja silmad võbelema, siis pean silmas katkiseid ja lukustamata ära visatud jalgrattaid, mille võtmist hing kuidagi kuriteoks ei tahaks arvata, kuigi kohalik seadus seda vist teeks.

Tänava lõpus on ikka alles rataste raamide hunnik, lisaks on juba mõned päevad seal komplektne, aga katkiste piduritega ning väga roostes liikurmehhanismidega rattakene. Jätsin ta hommikul sinna - putitasin veidi pidureidki. Jätsin seina äärde teiste sekka ja õhtul tagasi tulles leidsin ta kolm meetrit eemalt asfaldilt pikali - nagu pildil näete. Teise tänava peal on muidu kena, aga tagarattata eksemplar.

Vahelduseks ka üks auto - viierattaline - õieti kolme rattaga, millele lisandusid tagumise üksiku ratta abirattad, millest üks on näha.


Ja kõige viimaseks panen tegelikult mõne aja varasema naela - taanlaste ettekujutus taani valdustest Eestis 13.-14. sajand - kuidagi väljavenitet suur ja imelikult kitsas nõnna, et Virumaa osa on ehk vähe reaalsest lühem? Ja andestust kehva nurga pärast - jäin loengusse hiljaks ja kohti polnud valida.