Rööbaste vahe on Eestis (ja Tsaarivenemaal) siiski 1520 mm. USAs oli kasutatud ka osaliselt 1524 mm, kuid 1880'nendatel konverteeriti ümber väiksemaks 1435 mm, mis on maailmas kõige laiemalt levinud. Hispaanias ja Portugalis on laiemad, mis mägistel aladel võimaldavad raskemaid ja kiiremaid ronge sõita, kuid samas eeldavad rohkem tööd ja raha teede ehitamisse. Eesti standardist laiemad rööpad peaks ka võimaldama sõita raskematel rongidel, kuigi lisaks rööbaste vahele tuleb arvesse ka sildade-tammide vastupidavus ning konkreetse veerevkoosseisu teljekoormused.
Aga miks ma seda kõike kirjutasin? Sest inimesed ei taha uskuda, et rööbaste vahekaugus on 1500 mm - poolteist meetrit.
Muidugi - meenutagem siinjuures (kuna see rööpadiskusioon tuli ulmeõhtult) ka kustumatu Ivan Jefremovi "Andromeda udukogu" ülemaailmset raudteevõrku (ekvaatoril mitmekorruseliste kiirrongide rada ümber palli) ning noid hiigelsoomusronge, mis sõitsid "Mõtle Phlebasest" tunnelites sügaval maaall - ronge täis varustust tuumasõjaks. Maailmas, mille asukad jätsid maha materjaalse pärandi ja sublimeerusid teisele tasandile, millelt üleloomulike jõududena kaitsevad ja hoiavad nad oma mahajäetud kodu.
Ja lugedes Jefremovi artiklit imestasin, et kas bioloogia lähedase taustaga inimestel ongi alati kergem tegeleda teadusliku fantastikaga? Nii tõlkijatena kui loojatena. Mulle tuleb vähemalt neli-viis nime meelde külma peaga.
1 aasta tagasi
6 kommentaari:
Kas vastab tõele, et Tsaarivenemaa rööpavahe oli erinev muust maailmast ja seda sõjalistel eesmärkidel (teiste elukate rongid ei saanud säälkandis sõita, mis andis Venemaale eelise mingitpidi)?
Üks ulmehuviline tõi välja tsaari väidetava vastuse inseneridele (vene keeles), mille tõttu olla just konkreetne rööpalaius valitud. Ametlikuks põhjuseks teise rööpalaiuse valimiseks oli jah võimalus välistada kiiret saksa või prantsuse vägede sisse sõitmist raudteid mööda. Hispaania ja Portugal tegid endale erineva rööpalaiuse ka just ennekõike hirmus, et Napoleon sarnaseid tüüpe veel Prantsusmaal võimule peaks tulema ja lisaks ka mainitud laiemal rööpavahel paremat stabiilsust saavad rongid.
Noh, mina olen sellist versiooni kuulnud, et rööpalaius olevat olnud tsaari ühe kehaosa pikkus. Jah, just nimelt selle kehaosa, mis punastama paneb...
Emm? Sa teed nalja? Tal pidi siis ikka väga paha olema...
"materiaalse"
"bioloogia-lähedase" või "bioloogialähedase"
Õigekiri, mon ami!, ei ole ka väheoluline. eriti kõrghariduse teist etappi murdes. saatusekaaslane samuti magistris, juba esimesest kursusest peale magistrant...
ikka taikonautika horisonte kiikav,
don Digimon
Speller on selle jaoks. Kuulsaid ja võimekaid düsgraafikuid on enne ka olnud, mulle lihtsalt ei sobi sisust kõrvale kaldumine.
Postita kommentaar