"From: "Ball Matthias" (iezv@arrara.net)
(To: ****@smilehouse.com)
Subject: It is hard to believe that God plays no significant role in banning same-sex marriage.
Date: Tue, 16 Jan 2007 05:51:34 -0800"

Selline kiri tuli firma listi pool kuud tagasi. Kas pole huvitav spämm? Eriti arvestades, et tegu oli tavapäraseks saama hakkava börsispämmiga, mis kutsub ostma-müüma aktsiaid. Ebanormaalsete hindadega. Sisu muide rääkis ka jumalast ja samasooliste abieludest. Vinge värk igatahes.

Hommikul oli raske tõusta - kurk on veelgi jubedamaks läinud. Sain eile ju laulda ka - juhatasin kah üht meremeeste laulu. ei tea kas homseks õhtuks veel veidi häält alles on, et saaks anda oma tunnid.

Täna hommikul tõi telefon piuksuga ühe smsi (tänud sellele, kes teab!) ja veidi hiljem helistas K.T. Politoloogia osakonnast. Küsis, et mis on saanud isa läptopist - sellest 8-9 aastat vanast. Isa ise ei teadvat.
Teiseks küsis, et kas Eesti ajalooõpikud esitavad Tartu rahu kui Eesti võitu? Sisuliselt ütleks, et esitavad küll. Tõsi - Vabadussõda oli selleks ajaks peale taandumist muutunud juba piirikaitsesõjaks. Punavenemaa oleks suutnud rohkemat, kuid oli ise kodusõjas ja tegi siis Tartu (vahe-)rahu juures järeleandmisi, sest arvestas, et varsti õnnestub nagunii utsitamisel läbi viia revolutsioon või siis sõda alustada.

Tartu Rahu oli punastele hea asi rikkuma Eesti-Inglise ja üldse lääne suhteid, sest nemad polnud huvitatud väikeriigist ja ainuke kvaliteet, mida Eesti pakkus oli veel üks lisa pind ja abi võitluseks kommunismiga. Eesti separaatrahu (mis Tartu rahu oli sisuliselt) ei olnud suurt kellegi huvides peale Eesti ja Nõukogude Venemaa. Kaude oli ta küll Soome huvides, kes samas Tartus oma rahu sama aasta sügisel punastega üles seadis. Lõpetades seeläbi üliverisevennatapukodusõja. Muidu poleks see ehk nõnda lihtsalt käinud, aga Eesti oli andnud eeskuju.

Aga, punaste vaadete järgi vaherahu, jäi kestma kauemaks, kui eeldati. 1924. aasta detsembrimäss kukkus haledalt läbi. Kahekümnendatel oli punaste ladvikus veel oma võimuvõitlus, kolmekümnendateks oli Jossif Vissarjonovitš Džugazvili juba oma tooli kindlustanud, aga ettevaatliku mehena läks siiski palju auru konkurentide kõrvaldamisele ja süsteemi ülesehitusele. Lisaks hirm lääne rünnaku ees. 1939. aastaks polnud see enam probleem - rahvusvahelised suhted olid kergitanud palju suuremaid muresid esile.

Käisin Kristiinest läbi teel tööle. Kogemata läksin asjadega läbi värava esmalt - müüja(-õpilane) ei laskunud lindil neid taha vedada, vaid asetas kohe kassa järgi letile. Väravad tegid häält ja vilkusid. Turvaga kontrollides selgus, et arvuti või 2. detsembril Soomest ostetud Banksi ulmeraamat olid hoopis süüdi. Mitte (koju unustatule) asenduseks ostet hambahari või -pasta, rääkimata riisisalatist või Ekspressist.

Viriseks, et A.I. võttis minu Taani loomaaia lõvidega tassi kogemata endale joomiseks. Tavaliselt hoian oma vara ikka oma laual, aga eile panin (mitte esimest korda) üldtasside juurde. Taani keeles on lõvi "løve". Kummaline, kuidas väikesed asjad võivad vahel rõõmu teha. Või hea tunde. Rahulolu. (Erykine on veel nädala Taanis, pärast on ehk rõõmu teda näha. K.K. on veel pool aastat vist. Näis.)

(Huvitav - kuhu kadus lühisissekanne "Wide desktop - i gave you my heart"? See oli muide mõjutet ülemuse väiksest Maci läpakast, mis väga vinge efektiga desktope ees pöörab. Oskaks linuks ka nii! Või no ma ei ole uusi 3d desktope muidugi proovinud ja lõpeks on see vaid silmailu. Ja igatahes on lahe idee läptopi ekraanil ja projektoris lasta erinevat pilti - saab tööd teha ja slaidisõud ka näidata.)

PS: Meenus, et täna on K. J. hällipäev. Niisiis - kuigi Sa vennas tõenäoliselt ei loe seda - siis - palju õnne! 22 on juba paras iga. Pea kõik vabadused juba aasta käes- kasiinod ja kanged joogid (viski, eksole?) proovitud, ööklubid ees lahti... võib nautima asuda.