kolmapäev, 28. veebruar 2007

Jah ... konnatiik, kus kõik tunnevad kõiki. Eilsel valimisüritusel tikri juures kohtasin inimesi, keda ma juba kuidagi hoopis teisi pidi juba ammu kohanud ja näinud olin. Mõnega oleks pidanud ma teadma-aimama, et nad ka tunnevad, aga mõnega ei saanud ma seda mitte.

Täna tuleb sugulane Rootsist külla. Mõned päevad asjaajamisi teisel.

Veidi väsinud ja räsitud olemine.

Peamine on oskus imestada. Imestama panna.
Sokratiline viis on selleks hea lahendus. Küsida ja küsida ja ajada inimesi ummuksisse. Natuke teeb närviliseks, aga ometigi paneb imetlema ja imestama.

Kommentaare ei ole:

Minu blogide loend